Kasvamise raskused
Gruusia viimase aja sündmused on toonud rohkelt kommentaare.
Ka Eestis on esitatud arvamusi, kas mitte Eesti abi Gruusiale pole risk, sest sündmused ei ole läinud seal nii nagu lääneriigid on soovinud. Eeskätt viidatakse autoritaarsete tendentside süvenemisele ning võimude liigsele tulisusele opositsiooniga asjade ajamisel.
Kindlasti ei saa olla sõltumatu telekanali sulgemine, opositsiooni miitingutele reaktsiooniks erakorralisele seisukorra kehtestamine olla märk demokraatia kindlustamisest ühiskonnas.
See on paljud Gruusia sõbrad viinud segadusse ning ollakse juba valmis süüdistama Saakašvilit ja tema toetajaid sajas surmapatus.
Tegelikult ei peaks liialt kiirustama Gruusia sündmuste hindamisega.
Peab endalt selgelt aru andma, mis olukorras oli Gruusia enne Saakašvilit ning mis olukorras on ta praegu. Peab endale aru andma selle piirkonna traditsioonidest, mentaliteedist ning siit lähtudes prognoosima võimalikku. Konkreetseid ajaolusid tundmata võib juhtuda , et demokraatia kindlustamise asemel tekitavad Lääne eksperdid olukorra , mis ei taga riigi rahumeelset arengut.
Kaasaegse demokraatia eesmärk ei saa olla diktaatori võimuletoomine. Vastupidi, kaasaegse demokraatia eesmärk on diktaatorit mitte võimule lasta.
Kui me vaatame maailma kogemusi, siis võib sealt leida hoiatavaid märke sellest, mis võib juhtuda kui demokraatiat eeldatakse ühiskonnas , kus valitsevad ekstremistlikud meelolud, kus pole arenenud kodanikuühiskonda ega normaalselt toimivat majandust. Demokraatia iseenesest pole võluvits , millega mahajäänud ühiskonnad muutuksid kaasaegseteks. Demokraatia peab arenema, see vajab aega ja kannatust.
Tänase Gruusia sündmusi ja sealset demokraatia arengutaset ei saa võrrelda üks üheselt Eestiga, rääkimata nende riikidega, kus demokraatia traditsioon ulatub tunduvalt kaugemale. Vaja on hoopis vaadelda seda , mida lühikese ajavahemiku sees on saavutatud, kas on veel reserve edasiliikumiseks ning mis peaks olema uued sammud edu kindlustamiseks. Sest Gruusia on alles teel.
Gruusia on tõesti Euroopa Nõukogu liige ning on võtnud endal terve hulk kohustusi. Selge, et rahvusvaheline üldsus ja opositsioon nõuab Gruusia võimudelt endale võetud kohustuste täitmist. Kohustuste täitmist monitooritakse pidevalt ja antakse ka vastavaid soovitusi Gruusia valitsusele. Gruusia on saanud Euroopa Liidult naabruspoliitika programmi, mille elluviimisel on Eestil võimalik grusiine jõuliselt aidata. Kuid hetkel on juuksekarva otsas nende võimalus saada järgmisel aastal Bukarestis NATO-lt liikmelisuse tegevuskava. Paljude NATO riikide jaoks olid hiljutised sündmused Gruusias ehmatavad ja täna võib öelda, et Gruusia on saanud rahvusvahelisel areenil tagasilöögi. Kõik sõltub nüüd 5 jaanuaril eelseisvatest presidendivalimistest, nende läbiviimise legitiimsusest.
Et Gruusiat mõista, tuleks Euroopa riikidel end panna nende olukorda. Olulist osa Gruusia riigi territooriumist ei kontrolli täna Gruusia valitsus. Venemaa sekkumine riigi siseasjadesse on saanud igapäevaseks. Just Venemaa tegevus on viinud sadade tuhandete põgenike olemasolule, kes on pidanud oma kodudest põgenema ning on loomulikult on nende olukord pingete põhjustajaks riigis. Veel paar aastat tagasi elas Gruusia olukorras , kus riik ei suutnud täita mingeid kohustusi oma kodanike ees, sest täielikult olid halvatud riigi õiguskaitseorganid, maksu-ja tollistruktuurid. Venemaa liberaalsed analüütikud on viidanud, et olukord oli nii kaugel , et Gruusiaga manipuleerisid Moskva näpunäidete järgi „ vargad seaduses”. Võrreldes selle , paari aasta taguse olukorraga on Gruusia teinud pika arenguhüppe. Oma roll on selles olnud ka Saakašvili poliitilisel tahtel. Kritiseerides Saakašvili mõningaid samme, ei tohiks ometi pesuveega ka last välja visata. Jutt saab olla sellest, et Gruusia jätkaks edasiliikumist positiivsel arenguteel, mitte aga ei tohi teda lükata tagasi kaosesse.
Gruusia sõpradena peame olema otsekohesed ja toetama seda , et sõltumatud telekanalid saaksid töötada nii, et ka opositsioonil oleks vabad võimalused oma seisukohtade esitamiseks. Toetades kõike seda, ei peaks me samas olema naiivsed. Teatud osa Gruusia opositsiooniga manipuleerib Kreml oma huvides ning see huvi ei ole Gruusia edukas areng. See on loomulikult delikaatne olukord, kuid ometi ilma vaba meediata ei ole ometi võimalik rääkida demokraatiast. Läbi vabade meediakanalite peavad poliitilised jõud oma seisukohti saama väljendada ja rahvas selle kaudu otsustada, keda valimistel toetada. Seadused peavad kehtima nii võimulolijate kui ka opositsiooni jaoks.






