27. oktoobril, pühapäeval kohtus riigikogu I aseesimees Kristiina Ojuland Elva linnas kohalike elanike ja linnavolikogu liikmetega. Kahe ja poole tunnises arutelu käigus puudutati eelkõige riigieelarvet ja hetke majandusolukorda puudutavaid küsimusi.
Samuti andis Kristiina Ojuland põhjaliku ülevaate Eesti välispoliitika suunast, Venemaal toimuvast ning sündmustest maailmapoliitikas tervikuna.
Küsimusele, miks Eesti poliitikud on jätnud mulje, et kogu Kremli reziimi kriitikat puudutav retoorika meie poliitikute suu läbitervikuna on justkui Venemaa ja vene rahva vaenulik, vastas ta: „ Meie poliitikute väljaütlemised Venemaa tänase võimukliki aadressil ei ole kuidagi suunatud vene rahva vastu. Ei tohiks tõmmata võrdusmärki vene rahva ja Venemaal valitseva võimuladviku vahele. Kui keegi Venemaa poliitikutest kritiseerib Eesti poliitikut, siis ei saa ju väita, et ta vihkab eestlasi?Kui ma kritiseerin Venemaal demokraatia ja vabaduste piiramist, ei tähenda see seda, et ma õhutaksin viha või vaenu vene rahva vastu! „
„Tänane demokraatia ja inimõiguste olukord Putini-Medvedjevi juhtimisel on muutunud sarnaseks endise Nõukogude Liidu aegse olukorraga, kus oma meelsuse näitamine ja valitsuse aadressil tehtav kriitika on taandunud koduseinte vahele. Asjadest juletakse rääkida pere keskel õhtul köögis, siis kui lapsed on magama saadetud,” sõnas Ojuland.
Ojuland tundis rõõmu rohke osavõtu üle Elva renoveeritud vaksalihoone konverentsisaalis, kus istekohti huviliste suure arvu tõttu jäi puudugi. „Eestis on piisavalt inimesi, kes huvituvad poliitikast ja kelle jaoks on tähtis Eesti edasine käekäik”.
Päeva teisel poolel võttis Kristiina Ojuland eksperdina osa MTÜ „Tegusad Eesti Noored” poolt korraldatud rahvusvahelisestEuroopa Noorteparlamendi Eesti sessioonist Tartus, osaledes paneeldiskussioonis teemal õiglase rahvusvahelise kaubanduse toimimisest. Paneelis arutati põhjalikult inimõiguste olukorda Venemaal ja Hiinas, mis mõlemad on Euroopa Liidu ühed suurimaid äripartnereid. Toodi välja nendes riikides toimuvad põhilised rikkumised erinevate vabaduste vastu ja arutletiselle üle, miks need kaks riiki nii vähe hoolivad inimõiguste klauslist kaubanduskokkulepetes. Samuti tegid noored ettepanekuid, kuidas rahvuvsvahelised organisatsioonid saaksid rohkem survet avaldada niisugustele riikidele, kes vaatavad läbi sõrmede inimõigustele.
