Kohtumine Slovakkia liberaalidega

Kõne Riigikogu istungil

Lugupeetud juhataja, head kolleegid,

Algatuseks lubage mul Reformierakonna fraktsiooni poolt tunnustada välisministrit põhjaliku ettekande eest. Samuti soovime jõudu välisministeeriumile välismajanduspoliitika veelgi jõulisemal elluviimisel. Toetame ka aukonsulite võrgustiku laiendamist.

Head kolleegid,

Maailmas on majandus- ja finantskriis. See kindlasti mõjutab toimivaid poliitikaid. Majandussurutis võib kaasa tuua riikide soove sisse seada turu kaitsemehhanisme, sulguda protektsionismi. Kaubanduse liberaliseerimine, protektsionismi vältimine ja majanduse avatus on väärtused, mille eest peab seisma. Eesti majanduse seisukohast on tähtis, et vabakaubandus ja liberaalne majanduspoliitika jääksid domineerima nii Euroopa Liidu kui ka maailma majanduspoliitikas.  

Euroopa Ühenduste ajalugu mäletab hästi 70nendate aastate majanduskriisi, kui järsult kasvasid protektsionismi meeleolud, mis omakorda tõi kaasa Euroopa riikide koostöö jahenemise pea terveks kümnendiks. Täna, mil Euroopa Liidule on vaja kaasaegset ja toimivat  institutsionaalset alust ja  kui tegelikuks väljakutseks on Euroopa Liidu edasine laienemine, on praegune  majandus- ja finantskriis tõsiseks ohuks.

Küüned enda poole poliitika majanduse valdkonnas ja poliitiline populism võib saada ohuks demokraatiale laiemas plaanis, ka seda on Euroopas kogetud enne II Maailmasõda.  Euroopa Liidu suurimaks sisemiseks väljakutseks võib pidada praegu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Aina sagedamini tuleb ette näiteid, kus kohtumisi oluliste küsimuste arutamiseks korraldatakse teatud riikide, eelkõige suurriikide vahel. Erinevates Euroopa väljaannetes võib lugeda huvitavaid ettepanekuid sellest, et Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat võiksid kujundada ja juhtida ainult asutajariigid või siis suurriigid, kelle sõnal on maailmas suurem kaal. Leiame, et sellised mõtted viivad Euroopa vaid ummikteele, et mitte öelda -sellised mõtted viivad Euroopa Liitu  kaugemale tema alustaladest ja põhiväärtustest.

Leiame, et Euroopa Liit ei tohi laienemisplaane nurka visata. Seda nii Lääne- Balkani  kui ka ida suunal. Eelmise suve Gruusia kriis muutis oluliselt kogu Euroopa julgeoleku paradigmat.

On tunda üle-Atlantilise üksteisemõistmise suurenemist ja see on kahtlemata Eesti huvides.

Paljud uskusid, et julgeolek ja stabiilsus Euroopa Liidu idapiiril on iseenesestmõistetav, sest Külm Sõda on ju lõppenud! Elu aga näitas muud ning sellest tulenevalt otsustas  Euroopa Komisjon läinud aasta detsembris  tõhustada naabruspoliitika raames idapartnerlust Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja ka Valgevene suunal. Leiame, et idapartnerlus  peab saama reaalse sisu eelkõige läbi  vabakaubanduslepingute, ja isikute lihtsustatud liikumise. Vabakaubanduslepingute sõlmimine  ei tohi jääda bürokraatlike takistuste taha.  Leiame, et Eestil on jätkuvalt väga oluline roll idanaabrite toetamisel Euroopa Liiduga tihedamate sidemete loomisel, seda nii omaenda kogemuste jagamise kaudu kui ka teisalt Euroopa Liidu  liikmena  vajalike otsuste mõjutamisel.    

Toetame ka Kosovo riigi ülesehitamist.

Tahan siinkohal kinnitada, et  Reformierakond peab väga oluliseks, et Eesti osaleks nii kahepoolses kui rahvusvahelises arenguabi koostöös eesmärgiga hoida rahvusvahelist turvalisust. Arenguabi eelduseks peab jätkuvalt olema demokraatiale ja inimõiguste austamisele suunatud valitsemine riikides, kuhu abi antakse.

Head kuulajad,

Tänavu täitub Eestil  5 aastat NATO täisõigusliku liikmena. Oleme seda meelt, et NATO senine laienemine on alliansi julgeolekuruumi tugevdanud. Bukaresti tippkohtumise otsus, mis andis Gruusiale ja Ukrainale võimaluse saada NATO liikmeks, on vaid pool rehkendust. Leiame, et meie kohustus on jätkata Gruusiale ja Ukrainale igakülgse toetuse andmist seni, kuni kogu rehkendus on tehtud ehk nende liikmelisus saavutatud.  Toetame ka Lääne-Balkani riikide liitumisplaane. Eesti on oma liitlaskohustusi NATO liikmena auga täitnud erinevatel rahvusvahelistel  missioonil. Reformierakond avaldab tänu kõigile missioonidel osalejatele, sest just teie annate reaalse panuse julgeoleku kindlustamisele konfliktipiirkondades, aga ka laiemalt maailmas.  Liitlane olla ei tähenda olla ainult liitlane muretutel ja päikesepaistelisel päevadel, vaid liitlast tuntakse ja hinnatakse rohkem siis, kui ajad ei  ole enam nii kerged. 

Kolleegid,

Meie huvides on head suhted kõikide naabritega, sealhulgas Venemaaga. Kiidame heaks kahepoolsetes suhetes poliitiliste konsultatsioonide taastamise selle aasta alguses. Samuti peame väga tähtsaks kahepoolset koostööd kultuuri valdkonnas. Venemaa turistid on Eestisse oodatud. Samuti on kasvanuid vastastikuste investeeringute osakaal. See kõik on positiivne.  

Poliitikas Venemaa suunal toetab Reformierakond demokraatlikke jõude. Me ei jaga kedagi headeks ega halbadeks. Meie soov on teha koostööd kõikidega, kes jagavad meiega euroopalike ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Küsimus ei ole sekkumises Venemaa siseasjadesse, vaid Venemaa poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmises. Pole mingit kahtlust, et nende kohustuste aus täitmine muudaks Venemaa rahvaste elukvaliteeti paremuse suunas.

Käesoleva aasta jaanuaris ENPA-s vastuvõetud resolutsioon Vene-Gruusia konflikti kohta kinnitab, et Euroopas ei tehta järeleandmisi rahvusvahelise õiguse rikkumise puhul. Rahvusvaheline õigus on täitmiseks kõigile.

Majandus- ja finantskriis, konflikt Gruusiaga, Euroopa energiaga varustamise ebakindlus    avaldab olulist mõju mitte ainult Venemaa sisepoliitilisele stabiilsusele, vaid mõjutab ka Venemaa välis-ja julgeolekupoliitilist võimekust tervikuna.

EL poolt vaadates ei ole teist võimalust, kui tugevdada Euroopa ühtset energia julgeolekupoliitikat. Kõik alternatiivsed energia tootmisviisid kui ka uued tarnijad on hädavajalikud. 

See võib tuua positiivseid muutusi jõudude vahekorras globaalsel malelaual.

Tänan kuulamast!

Parema homse nimel

Kujutame korraks ette tüüpilist Eesti maaperekonda sadakond aastat tagasi. Isa, ema, lapsed  ja vanavanemad, keda tuleb toetada. Kas nende mõttesse oleks kunagi tulnud seei, et tapame kõik loomad, kulutame kõik säästud,  müüme majapidamise maha, laename veel naabrite käest ka, et aasta-paar elada suhtelist muretut elu. Sellist mõtet ei oleks tõenäoliselt  enamusel taluperemeestel pähegi tulnud. 

Eestis on aastaid tehtud tööd selle nimel, et järeltulevate põlvede elu oleks kergem. Kuid mitte kõigile ei ole see tähtis. Meenutagem kas või, kuidas paar aastat tagasi nõuti nii mõnegi poliitiku poolt Eesti riigi vaevaga kogutud reservide käikulaskmist, kuidas kuulutati valjult, et milleks need reservid meil niisama on. Mida oleksime teinud täna, tõelise kriisi ajal, kui reservide kohal oleks haigutanud tühjus nagu juhtus Lätiga? 

Paljud vahest ei mäleta sedagi, milline kisa tõusis, kui kaotati tulumaksukohustus ettevõttesse  tagasi investeeritud kasumilt. Väideti, et kohe kukub riik kokku ja läheb pankrotti. Mis juhtus tegelikult? Tänu paranenud maksusüsteemile voolas Eestisse rohkelt välisinvesteeringuid, loodi uusi töökohti, inimesed said tööd, maksid riigile makse ja kokkuvõttes riigikassa kosus priskemaks, kui ta ettevõtte kasumi maksustamisel iial kosunud oleks.

Järjest rohkem kuuleb praegu arvamusi, kuidas riik peaks sekkuma majandusse, toetama üht või teist eluala, kuni ideeni, et panku tuleks riigistama hakata? Tuletaks korraks meelde, mis on riik ja kust riigile raha tuleb. See on meie ühine maksuraha ja priiskavad otsused tuleb maksta kinni maksumaksjatel kas või mitme põlve vältel. 

Eesti inimeste jaoks on olnud alati tähtis teadmine selle kohta, mida jätame maha oma lastele ja lastelastele. Riik see oleme me kõik, kes Eestis elavad ja raha ei tule kuskilt õhust valid meie kõikide taskust. Kui teie enda naabrimees on elanud laia elu, ja nüüd sattunud raskesse olukorda, kas te oleksite nõus tema tehtud vead kinni maksma? 

Massiline riigiabi on hukatuslik ja selle tagajärjed tuleb kinni maksta järgmistel põlvedel.  Reformierakond seisab vabaturumajanduse põhimõtete eest, sest ajalugu on näidanud, et see on olnud õige tee. Kui teeme täna õigeid otsuseid, järgneb majandusmõõnale peagi tõus ja see on vastuseks kõikidele kahtlejatele.

Ümarlaud “Venemaa ja Euroopa Liit – toimiv koostöö või pidev vastasseis?”