Valgevene Vabariigi väljakuulutamise aastapäeva tähistamine

Kõne Reformierakonna Üldkogul 2009 (1)

Kõne Reformierakonna Üldkogul 2009 (2)

Kõne Reformierakonna üldkogul 29.03.2009

Head erakonnakaaslased, kallid kolleegid.

Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees.

Reformierakond võtab nende valimiste võitmist tõsiselt nagu kõiki endale seatud eesmärke.

Demokraatia toimib hästi ühiskondades, kus kõik kodanikud saavad täielikult osaleda otsuste tegemises. Eesti Euroopa Liidu liikmena peab rohkem kaasama oma kodanikke olulistesse aruteludesse, mis puudutavad Euroopa poliitikat. Mul on hea meel näha tänasel üldkogul aktiivseid Eesti kodanikke, keda huvitab meie riigi tulevik ja heaolu. Ja ma loodan, et Eesti kodanikud osalevad aktiivselt eelseisvatel valimistel ja neile eelnevates aruteludes Euroopa ja Eesti tuleviku üle.

Käesoleval aastal täitub Eestil viis aastat Euroopa Liiduga liitumisest. See on piisav aeg, et kindlalt öelda – oleme nende hulgas, kes kujundavad Euroopa Liidu poliitikat. Erinevates Euroopa väljaannetes võib aeg-ajalt lugeda ettepanekuid sellest, et Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat võiksid kujundada ja juhtida ainult asutajariigid või siis suurriigid, kelle sõnal on maailmas suurem kaal. Leian, et sellised mõtted viivad Euroopa Liitu  kaugemale tema alustaladest ja põhiväärtustest. Arvesse tuleb võtta kõigi liikmesriikide seisukohti ning Reformierakonna eesmärk on seda positsiooni kaitsta. Riikide mitmekesisus on Euroopa üks suurimaid eeliseid. See annab meile ühisväärtuse erinevate kogemuste näol – meil kõigil on rääkida oma nägemus ajaloost, tänapäevast ja tulevikust. Seda arukalt arvesse võttes saab liit muutuda vaid tugevamaks. (veel…)

Naised, kelle sõna maksab Euroopas

27. märtsil toimus  rahvusvaheline konverents „Naised, kelle sõna maksab Euroopas“.

Kristiina Ojulandi sõnul oli konverentsi eesmärk arutleda liberaalide rolli üle majandussurutises sipleva Euroopa tagasijuhtimisel tõusuteele.  Räägiti ka naiste rollist selles otsusprotsessis. “Liberaalne mõtlemine on majakas, mis valgustab majandus- ja rahanduskriisi lainetel hulpivaid riike,“ ütles Ojuland.

„Vaba turumajandus on see, mis paneb paika kaupade ja teenuste tegeliku vajaduse. Vaba konkurents inimeste vahel sõltumata soost, rahvusest, nahavärvist, on see, mille pinnalt sünnivad edasiviivad ideed. Erinevad kunstlikud toetuspaketid, mis võisid toimida 30ndatel või isegi 50ndatel, tänases globaliseerunud maailma majandusruumis pigem pikendavad agooniat,“ lausus Ojuland.

Konverentsi peaesinejateks olid Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei president, Euroopa Parlamendi liige Annemie Neyts-Uyttebroeck, Slovakkia liberaalse partei “Vaba Foorum” asepresident Ludmilla Farkasovska, Kuressaare linnapea Urve Tiidus, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ja Reformierakonna fraktsiooni nõunik Katja Ljubobratets.

Konverentsi juhatas Riigikogu aseesimees, Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei asepresident Kristiina Ojuland.

Konverentsi korraldavajateks olid Eesti Reformierakonna naisteorganisatsioon NaiRe ja Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei (ELDR).

Konverents “Naised, kelle sõna maksab Euroopas”

ELDRi president Annemie Neyts-Uyttebroeck soovib Kristiina Ojulandile edu Euroopa Parlamendi valimistel

Ojuland: Burjanadze Eesti visiit jääb kahetsusväärsetel asjaoludel ära

Keerulise sisepoliitilise olukorra tõttu Gruusias jätab Gruusia opositsioonipoliitik Nino Burjanadze ära Riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandi kutsel 26.-28. märtsini toimuma pidanud visiidi Eestisse, mille raames olid planeeritud kohtumised peaminister Andrus Ansipi  ja teiste Eesti poliitikutega.

Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei (ELDR) asepresidendile Kristiina Ojulandile saadetud kirjas rõhutab Nino Burjanadze: ”Päev päevalt eemaldume üha rohkem demokraatlikult teelt ning Gruusia, keda kunagi hinnati kui meie regiooni demokraatlikku edulugu, on transformeerumas autoritaarseks režiimiks, kus kõik otsused tehakse presidendi ja tema lähima kaaskonna poolt.”

„On kahetsusväärne, et valitsuse ja opositsiooni vastasseis Gruusias on väljumas demokraatia raamidest. Kutsun kõiki Gruusia poliitilisi jõude hoidma kurssi demokraatia teel ning tagama kõigile kodanikele ja nende ühendustele põhivabadused ja õigused, nii nagu ühele euroopalikule riigile kohane,“  ütles Ojuland.

Seoses Gruusia opositsioonijõudude kavaga korraldada valitsusevastaseid demonstratsioone murdsid Gruusia õiguskaitseorganid sisse kahte partei Demokraatlik Liikumine – Ühendatud Gruusia  esindusse ja arreteerisid seitse partei aktivisti.

Gruusia partei Demokraatlik Liikumine- Ühendatud Gruusia liider Nino Burjanadze pidi osalema sel reedel, 27. märtsil Tallinnas  toimuval rahvusvahelisel konverentsil ’’Naised, kelle sõna maksab Euroopas’’,  mida korraldab Eesti Reformierakond ja Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei ( ELDR). 

Nino Burjanadze oli Gruusia parlamendi spiiker aastatel 2001-2008 ning Gruusia presidendi kohusetäitja aastatel 2003-2004 ja 2007-2008.

Intervjuu Parematele Uudistele

Miks kandideerid Euroopa Parlamenti?

Eesti on osa Euroopa Liidust, mille poliitikas on meil võimalus ja kohustus kaasa rääkida Euroopa Parlamendi kaudu. Oma pikaajalise välispoliitilise kogemusega ning positsiooniga tänases Euroopa poliitikas usun, et olen loonud  võimalused selleks, et Eesti prioriteedid Euroopas kuuldavaks teha. Ma olen suurema osa oma  senisest karjäärist pühendanud välispoliitikale. See on tee, mida  tunnen ja armastan.

Üle-Euroopalise liberaalide partei asepresidendina olen tihedalt seotud Euroopa Parlamendi tegemistega ning juhtorganitega. Ma tunnen sealset süsteemi ja inimesi. Ma tean, et ka nii väikesel riigil nagu Eesti, on võimalik kaasa rääkida olulistes otsustes.

Kas Eesti saab oma kuue saadikukohaga midagi olulist Euroopa Parlamendis üldse teha?

Ma arvan, et Eesti vajab tugevamat häält ja esindatust Euroopas ja see ei sõltu ainult saadikute arvust, vaid eelkõige isikust ja tema välispoliitilisest kogemusest, samuti ideedest ning nende rakendamisoskusest parlamendi süsteemis. Koostöö on muidugi tähtis. Aga Euroopa Parlamendis tähendab koostöö eelkõige erinevate riikide saadikute vahelist toetuse leidmist. 

Euroopa Parlamendis võib näha poliitikuid, kes oma karjääri jooksul otsustajate hulgas silma ei paista, kelle hääl jääb märkamatuks, kuid on ka neid, kelle tegemisi ja ettekandeid ma erinevate meediakanalite kaudu meelsasti jälgin, sest ma näen, et need inimesed teevad oma tööd professionaalselt. Mõjuvõim algab üksiku parlamendisaadiku tasandilt – kuidas ta suudab süsteemi võimalusi efektiivselt ära kasutada, millised on tema ettepanekud, kuidas ta oma eesmärke ellu viib, kuidas tema ideed Euroopa Liitu paremaks paigaks muudavad.

 Miks peaks erakonna liikmed sind toetama valimiste esinumbrina?

Ma usun, et minu garantii eesti rahvale ei baseeru sisutühjadel plaanidel. Ma olen teinud aastaid tööd selleks, et teada saada ja ellu viia Euroopa Liidu siseseid võimalusi meie riigi eesmärkide eest seismisel. Samal ajal pean oluliseks Eesti unikaalsuse rõhutamist teiste Euroopa riikide hulgas. Ma tunnen hästi ka Eesti sisepoliitikat ja oma valijaid. Euroopa poliitikas on see ülioluline -  oma riigi ja inimeste eest seismine.  See ei loe, et me oleme väike riik – me oleme oma eesmärkidega samavõrd olulised kui suurriigid ja sellest tuleb rääkida. Euroopa Parlamendis on mul selleks veel suuremad võimalused.

Maailmas on keerulised ajad. Mis juhtub lähitulevukus Euroopas ja maailmas üldiselt? Millised on muutused?

Ma usun, et praegu on aeg vaadata üle prioriteedid ja väärtused. On ka aeg vaadata ka iseendasse ja mõelda, mida on öelda ajalool, tänapäeval ja tulevikul. Mida me enda ümber näeme, on märk, et vajame kiiremat ja julgemat otsustamist, kui tavaliselt.  Ajalugu analüüsides  ütleksin, et täna tuleb meil, liberaalidel seista turumajanduse  eest.  Kui ajad pole kerged, ei tähenda see, et käes on maailma lõpp ja süsteem tuleb ümber ehitada. Süsteemi tuleb korrigeerida. Finantsasutuste kontrollsüsteemid näiteks. Institutsioonidele tuleb meelde tuletada, et nad vastutavad. Vastastikune usaldusväärne koostöö suurendab ka kogu riigi (avaliku, era- ja kolmanda sektori) efektiivsust. Ma ei saa siin juures jätta esile tõstmata ka ajakirjanduse vastutuse olulisust.  

Kuigi riik vastutab paljude ühiskondlike otsuste eest, tuleb ka erasektoris tajuda oma tegevuse tagajärgi ja mõju ühiskonnale. Ma arvan, et see on ka parim, mida üks kriis saab õpetada – on võimalik efektiivsemalt ja paremini. See on normaalne, et ühiskond elab läbi erinevaid arenguetappe.

Miks on  euro kasutuselevõtt Eestile oluline?

Euro kasutuselevõtt on endiselt meie riigi prioriteet. Tsiteerin siinkohal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Lumanit, kes võttis minu arvates väga hästi kokku euro tulekuks olulised põhjendused: “Euro kasutuselevõtt on vajalik eelkõige  selleks, et lisada Eesti rahandus- ja majanduskeskkonnale täiendavat stabiilsust, mida annab ühisraha võrreldes rahvusliku valuutaga. Lisaks on vajadus tagada Euroopa ühisturu parem toimimine ning valuutade erinevusest tingitud riskide ja kulude kaotamine . Euro kasutuselevõtt suurendaks veelgi Eesti kui soodsa investeerimiskeskkonna rahvusvahelist väljapaistvust ja seotust Euroopa ühtse majandusruumiga.“Reformierakond teeb kõik selleks, et euro võetaks esimesel võimalusel kasutusele.

Ojuland: Türgi president toetab Eesti IT-eksportööride sisenemist Türgi turule

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kohtus esmaspäeval, 09.03.2009 töövisiidi käigus Ankaras Türgi presidendi Abdullah Güliga.

”72 miljoni elanikuga Türgis, kus pea poole elanikkonna keskmine vanus on 28 aastat, on soodus pind uute lahenduste kasutuselevõtuks ühiskonna arendamiseks. See tähendab noort ja arenevat turgu Eesti ettevõtjatele , seda eeskätt IT-sektori vallas,” sõnas Ojuland.

Türgi president avaldas tunnustust Eesti toetusele Türgi liitumiseks Euroopa Liiduga ja avaldas seejärel heameelt IT-konverentsi korraldamise üle Eesti ja Türgi ettevõtete ning riigistruktuuride vahel.

”Eestil on IT vallas, mida Türgile pakkuda ja vastupidi ning meie teeme omalt poolt pingutusi selleks, et koostöö oleks sujuv ja tõrgeteta,” kinnitas president Gül.

Samuti kohtus Ojuland ka Euroopa asjade komisjoni esimehe Yasar Yakis’ga, kellega arutati Euroopa Liidu ja Türgi suhteid.

Ojuland avas esmaspäeval, 09.03.2009 IT-konverentsi, kus tutvustas Türgi juhtivatele IT-sektori esindajatele E-riigi ülesehitust, X-tee lahendust, küberkaitseprogrammi ja mobiil-ID’d. Ojulandiga visiidil kaasas olnud äridelegatsioon esines presentatsioonidega nii mobiil-ID kui ka X-tee kasutamisest igapäeva elus ning andis põhjaliku ülevaate Eesti e-lahenduste toimimisest.