Debatt Pariisis, Eesti saatkonnas
Eesti saatkonnas Pariisis, toimus teisipäeval, 28. aprillil prantsuse mõttekoja Nouvelle Europe’i poolt organiseeritud debatt, kus osales ca 40 arvamusliidrit üle Prantsusmaa.
Euroopa Liidu laienemisele ja arengule pühendunud projekti raames arutlesime Euroopa poliitikute põlvkonna vahetumise üle, selle üle kas „uus poliitline eliit” on jätkusuutlik.
Debati peateemadeks kujunesid Euroopa parlamendi valimised ja sellega seotud probleem, et valijad on liialt võõrdunud euroteematikast. Debatti juhtis koos minuga Pariisi Dauphine’i ülikooli politoloog Jérôme Heurtaux.
Järelkaja debatil kõlanud mõtetest
Arvan, et noorte jõuline tulemine poliitikasse 1992. aasta taasiseseisvumise järel tõi ainult kasu. See võimaldas ühiskonna uuenemist ning kiiret väljumist okupatsiooni ja kommunistide võimu poolt kordasaadetust. Tänini on Eesti edasiliikumine enamikes valdkondades, nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris, olnud uuenduslik. Arvestades kiirust, millega areneb teadus ja tehnoloogia, on noorte esilekerkimine ka poliitikute hulgas enesestmõistetav.
Euroopas on aastaid kurdetud seda, et rahvas võõrandub poliitikast. Ma ei dramatiseeriks üle seda, et euroopalsed on üksjagu ükskõiksed Brüsselis toimivate institutsioonide vastu. Inimeste jaoks on eelkõige oluline see, et auto sõidaks ning vaid vähesed süvenevad mootori töötamise üksikasjadesse. Ehk teisisõnu, kuni EL institutsioonid, sealhulgas Euroopa Parlament, suudavad tagada inimestele majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse, korraliku hariduse, kodanikuvabadused ja julgeoleku, on demokraatiaga kõik korras. Demokraatia ju selles seisnebki, et iga 4-5 aasta järel valivad kodanikud oma esindajad nii kohaliku omavalitsue tasandil kui ka Euroopa tasandil. Tavaolukorras ei peagi inimsed oma pead vaevama keeruliste Euroopa institutsioonide toimimise mehhanismidega. Kodanik volitab oma esindaja ajama asju nii, et ta saaks ise rahulikult oma asjadega tegeleda. Kui valitud kandidaat pole ootusi õigustanud, siis järgmisel korral ta sellelt inimeselt ju häält ei saa.
Rääkides valimiste legitiimsust tõstvatest abinõudest tõin näiteks e-valimised Eestis. Tänu e-valimistele on kasvanud noorte osalemine hääletustel. See on uue põlvkonna jaoks mugav ja loomulik viis oma esindaja valida.






