Uudised Euroopa Parlamendist

Intervjuu Europarl TV-le (intervjuu aeg klipis 4:37 – 7:27)

Puškiniga Toompea lossis

Esmaspäeval osalesin fotonäituse “Puškiniaana” avamisel Riigikogus. Olin ka ise üks modelle fotonäituse tarbeks Edgar Saviaare, Laine Jänese, Eve Kivi, Kaie Kõrbi, Lembit Ulfsaki jt kõrval.

Projekti koordinaatoril Marina Teel ning autoritel, Maria Rõugul, Elena Selivjorstoval, Hristina Pošil, Inna Mehhovitšil õnnetus luua põnev galerii, mis äratas suurt meediahuvi. Ei mäletagi nii positiivset sündmust Venemaa- temaatikast Eesti avalikus elus.

27. novembril toimub Estonias ka traditsioonile Puškini ball, mis seekord on pühendatud suure poeedi 210 sünniaastapäevale. Paar aastat tagasi osales Kadrioru lossis toimunud Puškini ballil ka Puškini järeletulija Alexander von Rintelin, kes pärineb Puškini tütre Natalja liinist, kes abiellus Nassau printsi Nikolausega.

Alexander von Rintelinile Tallinn väga meeldis, sest pärineb ju Šveitsi investeerimispankur Puškini kaudu Tallinna komandandist Hannibalist ja tema naisest Christinast, kelle puhul ajaloolased on kahtlustanud ka Eesti päritolu.

Igal juhul rõõmustas Alexander von Rintelin, et erinevalt Moskvast ja Peterburgist, ei küsitud talt Tallinnas Puškini balli läbiviimise eest altkäemaksu. “Ju peate Puškinit rohkem omaks, ” resümeeris Puškini järeltulija .

Sõnavõtt  Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise teemal

Berliini müür – et siga ei kipuks rukkisse?

Berliini müüri aastapäeval oli huvitav jälgida,  kus ja mida keegi rääkis või avaldas. Mõnest nõukogude hingest oli isegi raske aru saada, et kes siis selle Berliini müüri püsti pani ja milleks.

Näiteks EE avaldas Hvostovi teksti: “DDRi kodanikud, nagu nõukogude kodanikud üldse, polnud huvitatud mingist abstraktsest vabadusest, vaid ikkagi täiesti konkreetsest KaDeWe kaubamajast Lääne-Berliinis.” See on kindlasti tore avastus viis aastakümment taasühinemist lootnud sakslastele. Nagu ka see, et tara pandi püsti, et siga ei kipuks rukkisse ning majanduspõgenik ei saaks vitsutada rikka ühiskonna lihapotist. Ja kõik tänu kalli Nikita Sergejevitši läbinägelikkusele, kes selle küsimuse Lääne-Saksamaa eest edukalt lahendas. Mis siin rääkida. Raske on mõnedel nõukogude impeeriumi ihalejatel üle elada maailmas suurvõimu käest andmist. Ei saagi nii vabalt enam teiste rahvaste seljas sõita ja sigadusi korda saata.

Siit ka moraal - ei olnud see küsimus Lääne-Berliini kaubamajas. Berliini müür langes, ja langes ka teie  impeerium. Põrmu. Ei aita nutt ega jonn, mis läinud see läinud.

Eile oli Europarlamendis Vaclav Havel. Tagasihoidlik Tšehhi intellektuaal, kes ometi pisteti kommunistide ajal vanglasse. Imetlusväärne, tasakaalukas mees, kes on oma rahvale palju andnud. Haveli suur eeskuju on õpetlik. Enamus inimesi on loomult konformistid. Ka täna on Tšehhis kõrgeim võim omaaegse konformisti käes. Ometi on tasakaalukat nonkonformisti sageli ühiskonnas nii väga vaja. Ta võib ilmuda kõige erinevamal kujul. Väikekodanliku Reagani näol, kes üleüldises kommunismiga kokkuleppe tuhinas jäi veendunuks, et kurjuse impeeriumile saabub lõpp. Või Haveli näol, kes tuima, järjekindla eneseohverdusega viis Tšehhi eemale isegi inimnäolisest sotsialismist, suutes kindlustada Tšehhile koha nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Isikuse roll on ajaloos jätkuvalt ebanormaalselt suur. Ikka ja jälle peab lootma kangelastele, kes ei arva , et Berliini müürid on tõusnud igavestena.

Konverentsist Venemaa ja Euroopa Liidu teemal

7. novembril esinesin Varssavis Euroopa Liberaalse Foorumi  korraldatud konverentsil Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlusest (“Political Relations between the EU and Russia in the Context of the EU’s Eastern Policy and the Eastern Partnership”) Esinesin konverentsil kui Euroopa Parlamendi ALDE grupi raportöör Venemaa küsimustes. Minu kõrval võttis sõna  ka Sascha Tamm, Naumanni fondi juht Moskvas.

Andsin konverentsil ülevaate EL-Venemaa eelseisvast tippkohtumisest 18. novembril Stockholmis. Samas vaagisin Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni suhete edasist arengut.

Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on tihedad majandussuhted. Võib öelda, et isegi partnerlus, ehkki ka majandusvaldkonnas näeme aeg-ajalt esilekerkivaid takistusi, olgu selleks pikad veoautode järjekorrad piiril või Venemaa poolne mäng gaasikraanide kinni-lahtikeeramisel.

Tunduvalt keerulisem lugu on partnerlusega julgeolekualal. Venemaaga on Euroopa Liidul palju ühiseid huvisid, Afganistani mässuliste ohjamisest alates, lõpetades Lähis-Ida konfliktiga.

Samas on teemasid, kus huvid on erinevad, kuid mida ei saa jaanlinnu kombel pea liiva alla peites lahendada. Need küsimused puudutavad näiteks raketikaitset ja Iraani kohtlemist seoses tuumarelva võimaliku väljaarendamisega. Koostöö julgeoleku valdkonnas eeldab partnerite vastastikust usaldust.

Minu jaoks ei ole täna selge, kas Vene Föderatsioon soovib teha Euroopa Liiduga, kaasa arvatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, nende küsimustes usalduslikku koostööd.

Viies põhivabadus Euroopa Liidule

Reedel korraldasin riigikogus ümarlaua Läänemere-äärsete riikide kõrghariduse alasest koostööst. Ümarlaua eesmärk oli arutleda Läänemere-äärsete ülikoolide koostöö efektiivsuse üle ja leida ideid tulevikukoostöö edendamiseks.

Euroopa Liidu Ülemkogu poolt 30. oktoobril heakskiidetud Läänemere strateegia elluviimisel tuleb Eestil ära kasutada Euroopa Liidu nelja vabadust – inimeste, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumist regioonis. Samuti tuleb tegeleda uute sünergiate ja koostöövormide otsimisega hariduse valdkonnas.

Seisan teadmiste vaba liikumise muutmise eest Euroopa Liidu viiendaks põhivabaduseks inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kõrval. See soodustaks innovatsiooni ja teaduse arengut ning Euroopa muutumist konkurentsivõimelisemaks.

Toetan ümarlaual tekkinud ideed, et Läänemere-äärsed kõrgharidusasutused peaksid ühendama oma intellektuaalse kapitali, millele toetudes oleks võimalik muuta kõrgharidus ja teadus atraktiivsemaks ning sisukamaks. Seda nii meie oma piirkonna aga ka ELi teiste piirkondade jaoks ning samuti globaalses mõttes.

Et viies vabadus reaalselt toimida saaks, on juba praegu võimalik astuda konkreetseid samme, näiteks teises ELi riigis õppivate või teadustööd tegevate ELi kodanike töö- ja elamislubade nõude kaotamine, üliõpilasvahetuse edendamine ning kutseoskuste täielik ja vastastikune tunnustamine kõikjal ELis. Selleks, et teha koostööd üle Euroopa, on meil kõigepealt vaja teha koostööd kodus.

Läänemere strateegia on suunatud eeskätt neile ühenduse liikmesriikidele, mis on huvitatud tugevamate ja senisest avatumate sidemete loomisest Läänemere piirkonnas. Strateegia näeb ette Läänemere piirkonna riikide koostööd erinevates valdkondades, sealhulgas energeetikas, et vähendada piirkonna energiasõltuvust Venemaast. Samuti on strateegia eesmärgiks Läänemere keskkonna kaitsmine.

Läänemere strateegia sai alguse tollase europarlamendi liikme Toomas Hendrik Ilvese raportist Balti sõprade grupile, mis kasvas edasi Euroopa Parlamendi raportiks, mille viis kaks aastat hiljem vastuvõtmiseni europarlamendi liige ja tänane Soome välisminister Alexander Stubb. Läänemere starteegia tegevuskava näeb hariduse valdkonnas ette vahetusprogramme, koostööd regionaalsete ülikoolide vahel jpm.