Almunia kiitus Eesti aadressil ajas lätlased nurisema

Eile, Euroopa Parlamendi täisistungil Starabourgis, kus kõne all oli majandusolukord Ida-Euroopas, pühendas rahandus-ja majandusvolinik Joaquín Almunia oma parlamendi ees peetud kõnes suure osa just Eestile. Ta tõi mitu korda positiivselt esile Eesti konservatiivse ja oludega kiirelt kohanduva eelarvepoliitika.

Almunia kinnitas parlamendile ka seda, et Eesti liigub kindlalt eurotsooni poole. Selle  jutu peale kostis saalist ka teistsuguseid hääli. Osa saadikuid avaldasid tuima järjekindlusega arvamust, et Balti regioonis on kõikidel riikidel täpselt ühesugused eelarveprobleemid ning üritasid Eestit Leedu ja Lätiga ühte patta panna. Samuti levis arvamus justkui oleks majanduskriisis süüdi just needsamad uued liikmesriigid. Huvitav arvamus, sest kui vaadata pankade päästmiseprogramme, siis see raha läks just vanade liikmesriikide pankade elushoidmiseks.

Eriti põnevaks läks siis, kui üks Läti kolleeg süüdistas komisjoni viimase katses  Eestist eeskujulikku eelarve paipoissi teha, aga üleeuroopalisest solidaarsusest ei taha komisjon midagi kuulda.

Mis huvitav solidaarsus see selline on?  Lätil on samuti olnud võimalik ajada konservatiivset eelarvepoliitikat, koguda headel aegadel reserve jms. Kuid mitte ainult Läti, vaid paljud n-ö Vana-Euroopa riigid on ju tegelikult ajanud üsna samasugust poliitikat. Riigile on võetud hiigellaene, eelarved on olnud suures defitsiidis.

Täna on tulemused käes,sest ollakse sunnitud võtma hiigellaene edasi, et jätkuvalt eelarve jooksvaid kulutusi katta.Tunnustasin oma kõnes parlamendi ees Joaquín Almuniat selle eest, et ta on endale põhjalikult liikmesriikide tegeliku majandusliku olukorra selgeks teinud ning ei kipu kogu Ida-Euroopat ja Balti regiooni ühte patta panema. Lisasin, et kõigil liikmesriikide valitsustel olid täpselt samasugused valikud nagu Eestil. Kas  hoida või mitte hoida eelarvet tasakaalus, kas koguda või mitte koguda headel aegadel reserve, kas katta või mitte katta jooksvaid kulutusi laenude arvelt.

Naljaga öeldakse vahel, et inimestel on haugi mälu. Mina nende hulka õnneks ei kuulu. Mul on täpselt meeles mõnede Eesti erakondade nõudmised paar aastat tagasi, kes kritiseerisid,  et meie kogutud reservid on kasutud, et mis nad tühja seisavad, ja võtame aga rohkelt laenu. Ka Eestil on täna raske, aga ehk see, et mitte ainult mõni Läti eurosaadik, vaid ka paljud teiste riikide esindajad meie peale täna justkui pisut kadedad on, peaks iga eestlase tuju küll natuke paremaks tegema.:)

Puškini ball

27. novembril toimus Estonias traditsiooniline Puškini ball, mis see kord oli pühendatud suure poeedi 210 sünniaastapäevale.

Euroopa Liidu välisminister näidaku selgroogu

Kolmapäeval osalesin Brüsselis, Baieri liidumaa esinduses Rootsi välisministrile Carl Bildtile BELA Fondi auhinna kätteandmisel. BELA Fond märkis ära Carl Bildti panuse Euroopa Liidu globaalse rolli suurendamisel. Tänasime Carl Bildti kõigi nende aastate eest, mil ta on olnud Euroopa poliitikas. Küsimus ei ole mitte ainult selles, kas poliitik on põhimõttekindel või mitte. Poliitika on loomulikult kompromisside kunst. Kuid ka kompromisse on igasuguseid. Müncheni ja Jalta taolised kompromissid viisid surma sadu miljoneid inimesi. Seepärast on Carl Bildti taoline poliitik Euroopa poliitikas, kes reaalpoliitika kompromissidest ka kaugemale suudab vaadata, eriti teretulnud.

Osalesin Brüsselis ka BELA Fondi nõuandekomitee istungil ning esinesin fondi korraldatud seminaril “Kas uus Euroopa solidaarsus või tagasipöördumine egoismi?” põhikõnelejana. Keskendusin oma ettekandes Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika tulevikuväljavaadetele. Euroopa Liidul peab olema nähtav roll rahvusvahelistes suhetes. Kõik algab loodavast Euroopa Liidu välisteenistusest, kellel peavad olema nii vastavad materiaalsed vahendid kui ka tipptasemel diplomaatiline korpus. Uus loodav välisteenistus peab seisma kõigi Euroopa Liidu liikmete huvide eest.

Minu hinnangul on tähtis valdkond, kus uuel välisministril tuleb kohe tegutsema hakata, energiajulgeoleku tagamine. Ta peab leidma koostöös liikmesriikide ja teiste Euroopa Liidu volinikega võimalused, mis kindlustaks Euroopa Liidu enegiaga varustamise ka kriisiolukordades. Prioriteetne on ka Euroopa Liidu ja USA partnerlus, mis aitab tagada maailmas julgeolekut ja stabiilsust. Koos USAga peab Euroopa Liit seisma inimõiguste ning demokraatia kaitsmise eest kogu maailmas.

Euroopa Liidu suhete arendamise vajalikkuses naabritega nii idas, Lõuna-Balkanil kui ka Vahemere äärses regioonis pole kahtlust. Euroopa Liidul on võimalus aidata nendes piirkondades luua stabiilsust ja jõukust ning sellel võimalusel ei tohi lasta käest libiseda.

Euroopa Liidu huvides on meie idanaabri, Venemaa, kaasamine Iraani, Afganistani ja Lähis-Ida probleemide lahendamisesse. Samas peab Euroopa Liit tegema kõik selleks, et Venemaa hoiaks kinni oma rahvusvahelistest kohustusest, mis puudutavad demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid.

Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes on vaja selget kahepoolset tahet teha koostööd nii uue baaslepingu sõlmimisel, kliimamuutustega võitlemisel kui ka Gruusia ning külmutatud konfliktide nagu Transnistria või Mägi-Karabahhi küsimuste lahendamisel. Mõistagi on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete diapasoon väga lai, pakkudes mõlemale osapoolele mitmesuguseid huvitavaid võimalusi, kuid see eeldab siirast koostööd ja tahet mõlemalt osapoolelt.

Peatusin ka Euroopa Liidu edasisel laienemisel ning avaldasin toetust Islandi ja Horvaatia kiirele liitumisele. Väga oluliseks pidasin ka Türgiga liitumisläbirääkimiste jätkamist.

27. novembril 2007 a. loodud BELA Fond on pan-euroopalik initsiatiiv, mille eesmärk on suurendada uue põlvkonna eurooplaste juhtrolli.

Minu kõrval on on BELA Fondi nõuandekomitee aktiivliikmed Saksa Liitvabariigi kaitseminister Karl-Theodor vabahärra zu Guttenberg, Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni esimene aseesimees Alexander krahv Lambsdorff ning Robert W. Czajkowski.

12 aastat hiljem

Dmitri Medvedevi osalemine Euroopa Liidu ja Venemaa summitil Stockholmis oli Vene liidri ametlik visiit Stockholmi pärast 12 aastast pausi. Kuigi algselt nõudis Kremli administratsioon ürituse läbiviimist Brüsselis, andes mõista et Rootsi seisukoht Nord Streami asjus polnud piisvalt järelandlik ning liites siia ka Carl Bildti kommentaari Kaukaasia sündmuste kohta, kus viimane meenutas Adolf Hitlerit, on tegelik taust siiski natuke teine.

Siia 12 aasta sisse mahub just Putini võimutsemine ning oma naabrite vaenlasteks pidamine. Rootsiga ei tseremoonitsetud ka Perssoni ajal. Ei peetud nii-öelda enda vääriliseks partneriks. Ühegi Euroopa suurriigi eesistujaks olemise ajal poleks tulnud kõne allagi sellised improvisatsioonid, et näiteks “Berliin pole piisavalt neutraalne koht ja selle pärast toimugu summit Brüsselis”.

Rootsi on piisavalt väike, et endale sellist asja lubada.

Igal juhul läks Reinfeldt järeleandmiste teed ning Rootsi poole heakskiit Nord Streamile saadi kätte. “Märkame Rootsi juhtide käitumises pragmatismi …” kiitis Moskva takka.  Vähemalt ei nõutud Hitleriga võrdlemise eest vabandust. Kohtumise graafik pandi aga nii paika, et õhtuks jõuaks Medvedev Sloveeniasse jalgapalli vaatma minna…

Tippkohtumist oli natuke ka ettevalmistatud. 16. novembri kirjutasid Venemaa ja Euroopa liit Moskvas alla memorandumile varase hoiatamise mehhanismide kohta energeetika sfääris.

Arvestades Putini ähvardusi uue gaasisõja kohta, saadi nüüd Moskvast vähemalt mingi paber. Järgmise makse peab Kiiev Moskvale tegema 7. detsembril ning Kreml ei saanud jätta kasutama võimalust, et kutsuda üles rahvusvahelisi finantsinstitutsioone leidma raha olukorra lahendamiseks. Eks siis näebki täpsemalt, mida see varajane hoiatamine endast Euroopa Liidule sisuliselt kujutab.

Legendaarse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise baaslepingu sõlmimise kohta, mis aastaid veninud, vastas aga Kreml relvituks tegeva siirusega: ” Kuna see võidakse sõlmida, seda me ei tea.” Ilmselt ka siis nii aastakese kaheteist pärast… Sellisel tasemel dialoog siis Euroopa Liiduga, kus on toimunud olulised institutsionaalsed muudatused vastavalt Lissaboni lepingule.

Medvedev tõrjus Euroopa Liitu igati ka Kaukaasiast. Sõnum oli siingi lihtsake. Eriarvamused on ja  jäävad. Las asjad jäävad nii nagu nad on. Aeg läheb edasi ja toimub olukorra stabilseerumine ehk teisisõnu kõik jääb vanaviisi. Ärge laske ennast sellest segada ja jätkake dialoogi Venemaaga. Leppige.

Konstruktiivsust Moskval jätkub kohe nii palju, et võiks mõelda ka tippkohtumiste formaadi ülevaatamisele. Euroopa Liidul on rohkemgi teha kui koos klounidega lolli mängida. Tavaliselt on Euroopa Liidu eesistujamaad kasutanud tippkohtumisi Venemaa ka oma isiklike asjade ajamiseks.

Ka see kord päädis kohtumiste resultatiivsem pool Medvedevi küllakutsega Reinfeldtile külastada Venemaad. Jäigi arusaamatuks, kas kutsuja oli tema või peaminister Putin. Igal juhul oli Reinfeldti vingumine, et Rootsi ettevõtted tegutsevad Venemaal täielikus ettemääramatuses nagu metsikus džunglis, selgelt kurtidele kõrvadele. Nende asjadega tegeleb Moskvas Putin ja ainult Putin. Ja niipea kui Rootsi eesistumine läbi, võib mürki võtta, et IKEAle kihutakse Venemaal veel paar kõvemat obadust. Pole siin midagi tuntud ihnuril Kampradil rahakoti raudu kinni hoida.”Jagage oma rikkust,” oli Putin soov ärimeestele juba pea 10 aastat tagasi.