Almunia kiitus Eesti aadressil ajas lätlased nurisema
Eile, Euroopa Parlamendi täisistungil Starabourgis, kus kõne all oli majandusolukord Ida-Euroopas, pühendas rahandus-ja majandusvolinik Joaquín Almunia oma parlamendi ees peetud kõnes suure osa just Eestile. Ta tõi mitu korda positiivselt esile Eesti konservatiivse ja oludega kiirelt kohanduva eelarvepoliitika.
Almunia kinnitas parlamendile ka seda, et Eesti liigub kindlalt eurotsooni poole. Selle jutu peale kostis saalist ka teistsuguseid hääli. Osa saadikuid avaldasid tuima järjekindlusega arvamust, et Balti regioonis on kõikidel riikidel täpselt ühesugused eelarveprobleemid ning üritasid Eestit Leedu ja Lätiga ühte patta panna. Samuti levis arvamus justkui oleks majanduskriisis süüdi just needsamad uued liikmesriigid. Huvitav arvamus, sest kui vaadata pankade päästmiseprogramme, siis see raha läks just vanade liikmesriikide pankade elushoidmiseks.
Eriti põnevaks läks siis, kui üks Läti kolleeg süüdistas komisjoni viimase katses Eestist eeskujulikku eelarve paipoissi teha, aga üleeuroopalisest solidaarsusest ei taha komisjon midagi kuulda.
Mis huvitav solidaarsus see selline on? Lätil on samuti olnud võimalik ajada konservatiivset eelarvepoliitikat, koguda headel aegadel reserve jms. Kuid mitte ainult Läti, vaid paljud n-ö Vana-Euroopa riigid on ju tegelikult ajanud üsna samasugust poliitikat. Riigile on võetud hiigellaene, eelarved on olnud suures defitsiidis.
Täna on tulemused käes,sest ollakse sunnitud võtma hiigellaene edasi, et jätkuvalt eelarve jooksvaid kulutusi katta.Tunnustasin oma kõnes parlamendi ees Joaquín Almuniat selle eest, et ta on endale põhjalikult liikmesriikide tegeliku majandusliku olukorra selgeks teinud ning ei kipu kogu Ida-Euroopat ja Balti regiooni ühte patta panema. Lisasin, et kõigil liikmesriikide valitsustel olid täpselt samasugused valikud nagu Eestil. Kas hoida või mitte hoida eelarvet tasakaalus, kas koguda või mitte koguda headel aegadel reserve, kas katta või mitte katta jooksvaid kulutusi laenude arvelt.
Naljaga öeldakse vahel, et inimestel on haugi mälu. Mina nende hulka õnneks ei kuulu. Mul on täpselt meeles mõnede Eesti erakondade nõudmised paar aastat tagasi, kes kritiseerisid, et meie kogutud reservid on kasutud, et mis nad tühja seisavad, ja võtame aga rohkelt laenu. Ka Eestil on täna raske, aga ehk see, et mitte ainult mõni Läti eurosaadik, vaid ka paljud teiste riikide esindajad meie peale täna justkui pisut kadedad on, peaks iga eestlase tuju küll natuke paremaks tegema.:)






