Ojuland: Teiste julgeolekut kompromiteerides ühiste väärtusteni ei jõuta

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland osales reedel, 25. juunil Moskvas Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) ja Venemaa Rahvademokraatliku Liidu (PDU Russia) korraldatud konverentsil “Euroopa tee Venemaa jaoks – pettekujutelm või loomulik valik?”, kus ta esines ettekandega julgeolekuprobleemide ühisest tõlgendamisest tänapäeva maailmas.

“Maailmas on piisavalt ohte, mis ühiselt ähvardvad erinevaid riike. Ühtse julgeolekuarhitektuuri ehitamine jääb aga täna maailmas usalduse puudumise taha, sest puuduvad ühised väärtused,” rõhutas Ojuland.

“Pole kahtlust, et viimase enam kui poolesaja aasta suurimateks edulugudeks siin on NATO ja Euroopa Liit, kuhu kuulub suur hulk demokraatlike riike mõistavad ühteviisi julgeolekuprobleeme ning on pidevas konsensuse otsinguis nende lahendamiseks,” ütles Ojuland oma ettekandes.

“See edu häirib neid, kes ei ole huvitatud maailmas sellise julgeolekuarhitektuuri arengust. Seetõttu rünnatakse räigelt NATO ja Euroopa Liidu laienemist, naabruspoliitikat, idapartnerlust, aga ka kaitseotsatarbelise sõjavarustuse paigutamist nendesse liitudesse kuuluvatesse riikidesse.”

Ojuland pidas vajalikuks hinnata viimasel aastakümnel toimunut realistlikult. “On selge, et Kreml lähtub jõupoliitikast ning leiab, et suurvõimudel on täielik õigus oma riiklikke huve tagada teistega arvestamata,” märkis Ojuland. “Kremli eesmärgiks tundub ikka veel olevat Nõukogude impeeriumi aegse hegemoonia saavutamine endise NSVL ja Ida-Euroopa aladel.”

Ojuland lisas, et Venemaa julgeolek eksisteerib Kremli jaoks ainult teiste riikide julgeoleku arvelt. “Selle ilmekaks näiteks on Putini ajal suurte ressursside kulutamine spioneerimiseks, propagandaks ja rahvusvahelisel tasandil negatiivse kuvandi loomiseks Eestist,” lausus Ojuland.

Ojuland märkis, et Medvedjevi välja käidud moderniseerimispartnerlus võib aidata kaasa Venemaa demokratiseerumisele ja maandada teatud määral ka pingeid Venemaa naaberriikidega, kuid hetkel on vara öelda, kas moderniseerumispartnerlus jõuab retoorikast konkreetsete tegevusteni.

Konverentsil esinesid ELDR-i president Annemie Neyts, Venemaa Rahvademokraatliku Liidu esimees ja endine Vene Föderatsiooni peaminister Mihhail Kasjanov, välis-ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov, endine Venemaa majandusminister Jevgeni Jasin, endine Venemaa välisinvesteeringute komitee esimees Leonid Girgorjev, Taani parlamendiliige Michael Aastrup Jensen, Euroopa Liidu Venemaa esinduse asejuht Michael Webb, Levada Uuringukeskuse juhataja Lev Gudkov, Moskva Carnegie Keskuse sisepoliitika programmijuht Lilia Ševtsova, ajalooprofessor Nikita Sokolov jt.

Laupäeval kohtus Ojuland Jabloko partei juhtkonnaga, endise NSVL ja Venemaa asepeaministri Grigori Javlinski, Jabloko partei esimehe Sergei Mitrohhiniga ja endise Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Aleksei Arbatoviga. Kõne all olid Euroopa liberaalide ühised jõupingutused majanduskriisi ületamiseks ning Euroopa julgeoleku kindlustamiseks. Ojuland pidas vajalikuks, et Venemaa demokraatlikud jõud teeksid omavahel tihedamat koostööd.

Nii Jabloko partei kui Venemaa Rahvademokraatlik Liit (PDU Russia) on Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) liikmed.

Fotod kohtumisest Jabloko juhtkonnaga 26. juunil 2010

Kristiina Ojuland on visiidil Moskvas

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland sõidab täna, 24. juunil visiidile Moskvasse, kus esineb Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) ja Venemaa Rahvademokraatliku Liidu (PDU Russia) korraldataval konverentsil “Euroopa tee Venemaa jaoks – pettekujutelm või loomulik valik?” ettekandega julgeolekuprobleemide ühisest tõlgendamisest.

25. juunil toimuval konverentsil astuvad teiste seas üles ELDR-i president Annemie Neyts, PDU Russia esimees ja endine Vene Föderatsiooni peaminister Mihhail Kasjanov, Levada Uuringukeskuse juhataja Lev Gudkov, Moskva Carnegie Keskuse sisepoliitika programmijuht Lilia Ševtsova, ajalooprofessor Nikita Sokolov ning Kaasaegse Arengu Instituudi juhatuse esimees Igor Jurgens.

Laupäeval, 26. juunil kohtub Ojuland Jabloko partei juhtkonnaga.

Ojuland: Belgia toetab raudteevõrgustiku arendamist Euroopas

Teisipäeval, 22. juunil kohtus Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland Belgia peaministri ja valitsuse liikmetega arutamaks eelseisva Euroopa Liidu Belgia eesistumise prioriteete.

Rääkides transpordipoliitikast, rõhutas Belgia peaminister Yves Leterme vajadust arendada raudteesektorit, mis on võrreldes teiste transpordisektoritega oma arengus maha jäänud.

Kristiina Ojuland märkis, et eesistujariigil on tähtis roll Euroopa Liidu prioriteetide seadmisel. “Belgia toetus üle-Euroopalise raudteevõrgustiku arendamisele on tähendusrikas,” selgitas Ojuland. “Loodetavasti annab see tuult tiibadesse meie eesmärgile ehitada välja Tallinn-Berliin liin, mis avab meie jaoks teisedki Euroopa keskused.”

Kohtumisel Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni koordinaatoritega tõstatati teiste teemade seas ka Euroopa Liidus ühtse kontrolli rakendamine finantsteenuste üle ning võimalikud meetmed majanduskriisist ülesaamiseks, eriti mis puudutab majanduskasvu ja tööhõivet.

Ojuland: EL-Venemaa suhteid iseloomustavad piits ja präänik

Eile pidas Kristiina Ojuland Euroopa Parlamendi täiskogu istungil liberaalide fraktsiooni nimel kõne, milles rõhutas väärtuspõhist lähenemist suhetes Venemaaga.

“Rostovis Doni ääres toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine püstitas lootusi läbimurde osas omavahelistes suhetes, eriti mis puudutab majanduskoostööd,” ütles Ojuland.

“Läbimurre on võimalik, kui Venemaa teeb kõik endast oleneva oma majandus- ja õiguskeskkonna korrastamiseks,” rõhutas Ojuland. “Mis puudutab välisinvesteeringuid Venemaale, siis siinkohal soovime näha õiguskindlust, olgu selleks sektoriks energia või mõni teine valdkond.” Ojuland lisas, et Venemaa peab oluliselt parandama piiriületust kaupade veol.

Ojuland tervitas Inimõiguste Konventsiooni 14. protokolli ratifitseerimist ja surmanuhtluse moratooriumi säilitamist Venemaal. “Kuid tuletame meelde, et seni on täitmata kohustused, mis puudutavad Gruusiat,” lisas Ojuland. “Samuti soovime näha Venemaa poolset ausat koostööd Moldova ja Lõuna-Kaukaasia konfliktide lahendamisel.”

Ojuland lõpetas sõnavõtu kinnitades soovi on arendada Venemaaga pikaajalist partnerlust igas valdkonnas, kuid toonitas samas, et Euroopa Liit ei saa taluda oma partneri puhul kõrvalekaldeid, mis rikuvad õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. “Ükski majanduslik hüvis ei saa olla tähtsam väärtustest, mida Euroopa Liit esindab,” lausus Ojuland.

Ojuland: Eurotsooni liikmed võtku Eestist eeskuju

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland julgustas 14. juuni õhtul Euroopa Parlamendile edastatud pöördumises eurotsooni liikmesriike võtma Eestist eeskuju Maastrichti kriteeriumite täitmisel. “Eesti valitsus on pidanud langetama mitmeid raskeid, kuid hädavajalikke otsuseid, et stabiliseerida riigieelarve ning peatada majanduslangus,” teatas Ojuland. “Eelseisev eurotsooniga liitumine annab tunnistust sellest, et valitsuse tegevus on vilja kandnud.”

Ojuland avaldas lootust, et teisedki liikmesriigid on valmis võtma kasutusele meetmed, mis tagavad Euroopa majanduse ja rahanduse jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime, arvestades maailmamajanduses toimuvaid strukturaalseid muutusi.

“Euro kasutuselevõtt Eestis järgmise aasta 1. jaanuaril toimub kogu eurotsooni jaoks murrangulisel ajal,” märkis Ojuland. “Üleilmne majandus- ja rahanduskriis paljastas liikmesriigid, kes on ühiselt kokkulepitud kriteeriumitest süstemaatiliselt kõrvale hiilinud ning seadnud sellega ohtu ülejäänud liikmete majandused.”

“Käesolev kriis on äärmiselt õpetlik ja on eriti tähtis, et kõik eurotsooni liikmesriigid ja Euroopa Keskpank peaks hoolsalt silmas, et Maastrichti kriteeriumid oleksid pidevalt täidetud,” selgitas Ojuland.

Ojuland kritiseeris eurotsooni liikmesriikide kõrvalekaldumist Maastrichti kriteeriumitest, märkides et kriteeriumid muutuvad oma olemuses mõttetuks, kui liikmesriikidel lubatakse neist kõrvale kalduda ja teiste arvel “jänest sõita”. “Kuigi pretsedent on loodud, ei saa me loota päästepakettidele, mille abil korvata liikmesriikide vastutustundetuid majandus- ja rahanduspoliitilisi otsuseid,” toonitas Ojuland.

Ojuland lõpetas pöördumise märkides, et Eesti liitumine eurotsooniga saadab olulise julgustava signaali ning lubab uskuda, et viimasel ajal langustrendil ühisraha stabiliseerub peagi.