Ojuland: Tallinnast peab 2020. aastal saama kiirrongiga Berliini sõita

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland rõhutas täna Euroopa Parlamendile edastatud pöördumises Rail Baltica projekti olulisust Baltimaadele. “Rail Baltica lõpuleviimine avaldaks olulist mõju kogu regiooni majanduslikule arengule, inimeste mobiilsusele, liiklusohutusele ja keskkonnasäästlikkusele,” ütles Ojuland.

Vastalanud Euroopa Liidu Nõukogu Belgia eesistumise programmis, mida arutati täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, on sõnastatud kavatsus algatada arutelu jätkusuutliku transpordi valge raamatu üle aastateks 2010-2020. Ojuland tundis muret, et praeguseni on Baltimaad olnud Kesk-Euroopa raudteevõrgustikust äralõigatud ning avaldas lootust, et Belgia eesistumise ajal tähtsustatakse Eesti, Läti ja Leedu ühendamist Euroopaga ka infrastruktuuri tähenduses.

“Viis aastat tagasi esitas Euroopa Komisjon üle-Euroopaliste transpordivõrkude prioriteetsete ühenduste kava, kus üheks kolmekümnest projektist on Rail Baltica, mis ühendaks Helsingi Varssaviga, läbides Baltimaade pealinnasid,” selgitas Ojuland lisades, et 2008. aastal koostaud vaheraportis oli märgitud, et 1142 kilomeetri pikkusest raudteelõigust olid tööd lõpule viidud küll vaid 135 kilomeetril, kuid käesolevast aastast peaks jääma töid teha üksnes kolmandikul trassist.

“Raportis on välja toodud ühe murepunktina Białystokist Poola piirini kulgev trass, mis on problemaatiline ka Baltimaades ja Kesk-Euroopas kasutusel oleva rööpmelaiuse erinevuse tõttu,” märkis Ojuland. “Pean vajalikuks survestada projektis osalevaid liikmesriike jätkama töid kavakohaselt ning otsima tõhusaid lahendusi tõstatunud tehnilistele probleemidele, et Rail Baltica võiks valmida 2020. aastaks, nagu planeeritud.”

Hetkel on juba käigus Varssavi-Berliin kiirrong.

Euroopa tee Venemaa jaoks – pettekujutelm või loomulik valik?

Venemaa Rahvademokraatliku Liidu kajastus 25. juunil toimunud konverentsist.

Ojuland: Eesti panus Aserbaidžaani arengusse on olnud märkimisväärne

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland viibib visiidil Aserbaidžaanis, kus täna kohtus Aserbaidžaani info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaminister Ali Abbasoviga.

Minister tunnustas edukat koostööd Eestiga infotehnoloogia vallas, kus Aserbaidžaan võtab üle paljud Eesti kasutusel olevad lahendused.

“Aserbaidžaani areng on viimastel aastatel olnud muljetavaldav – tehakse silmatorkavalt suuri investeeringud infotehnoloogiasse, haridusse ja tervishoidu,” ütles Ojuland. “Eesti on Aserbaidžaani reformidele kaasa aidanud – näiteks meie kogemus infotehnoloogiliste lahenduste osas avalikus sektoris on toomas läbimurret avalike teenuste kättesaadavuse osas Aserbaidžaani kodanikele.”

Ojuland märkis, et infotehnoloogilise arengu tulemusena on Aserbaidžaan muutumas oluliselt avatumaks ning riigi edasisel demokratiseerimisel võib sellel olla otsustav roll.

Kohtumisel maksundusminister Fazil Mammadovi tõstatas Ojuland küsimuse investeeringute kaitsest, mis on poolte edasise eduka koostöö jätkumiseks hädavajalik.

Maksundsminister selgitas, et lepinguline alus koostööks Eestiga on tänaseks juba olemas ning seda toetavad riikidevahelised head suhted, kuid lisas, et majanduskoostöö tervikuna võiks olla veelgi tihedam.

Ojuland kohtus täna ka Aserbaidžaani parlamendi spiiker Oqtay Asadovi ja majandusminister Shain Mustafayeviga. Kohtumistel olid kõne all Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahelised suhted ning ettevalmistused assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.