Pöördumine Euroopa Parlamendi täiskogu poole päevakorrapunktis “Liidu olukord”

Lugupeetud eesistuja, Komisjoni president, Teie tänane kõne on hämmastav. See meenutab mulle “head nõukogude aega”, mil sarnaseid kõnesid peeti aina tihedamalt, kui majanduse olukord hullemaks läks. Ikka stiilis suurendame, kasvatame, parandame. Kommunistliku Partei asemel kasutate te sõnaühendust “Euroopa Komisjon”.

Teie tänane kõne on üdini eksitav ja populistlik. Te tahate meeldida kõigile poliitilistele gruppidele alates vasakpoolsetest lõpetades paremäärmuslastega. Te räägite sotsiaalsest õiglusest ja sotsiaalsest turumajandusest ja sellest, et Euroopa Komisjon hoolitseb töökohtade loomise eest. Ma ei usu, et te ise ka usute, mida räägite. Mis ajast loob töökohti Euroopa Komisjon või mis ajast loovad töökohti liikmesriikide valitsused? Minu teada loovad töökohti ikka ettevõtjad, keda te muuseas oma kõnes kordagi ei maini! Mis alusel te eksitate Euroopa kodanikke, lubades neile sotsiaalset õiglust olukorras, kus meie majandus ripub juuksekarva otsas.

Selle asemel, et inimestele puru silma ajada ja lubada neile paremat elu, peaksite ütlema neile tõde, et neil tuleb loota eeskätt iseenda peale, teha rohkem tööd ja pingutada, et püsida tööturul konkurentsivõimelisena ja samuti oleks oodanud teilt sõnumit Euroopa ettevõtjatele nende toetamiseks tihenevas globaalses konkurentsis läbi väiksema maksukoormuse ja lihtsama seadusandluse.

Ma pean ütlema, et olen Teie kõnes pettunud.

Ojuland: Hodorkovski protsess on proovikiviks Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes

Eile, 15. septembril toimus Brüsselis Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi korraldatud paneeldiskussioon, mille teemaks oli Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline moderniseerumispartnerlus ning sellega seotud arengud välisinvesteeringute kaitsel, aga ka kodanikuvabaduste piiramisega sotud küsimused.

“Kuigi moderniseerumispartnerlus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel püstitab hulga ambitsioonikaid eesmärke, ei ole võimalik rääkida tegelikust moderniseerimisest või partnerlusest, senikaua kui Venemaal lokkab korruptsioon, välisinvesteeringud on seotud riskidega ning ei pühenduta innovatsioonile,” ütles Ojuland, viidates Valdai klubi raportile. “Samuti on problemaatiline kodanikuvabaduste, eriti kogunemisvabaduse piiramine, mille vastu on astunud vene inimõiguslased.”

Euroopa Parlamendi Venemaa delegatsiooni esimees Knut Fleckenstein toonitas, et moderniseerumine peab minema majanduskoostööst kaugemale. “Üksnes moderniseerunud ühiskond saab toetada moderniseeruvat majandust,” selgitas Fleckenstein. “Õigusriigi toimimine ning usaldusväärne õiguslik raamistik on hädavajalikud usalduse tekkimiseks.”

Delegatsiooni aseesimees Werner Schulz teatas, et telefonivestluses Nõukogude Liidu viimase presidendi Mihhail Gorbatšoviga tunnistas viimane, et Venemaa vajab uut perestroikat. “Paraku ei näe ma praegu Venemaal põlvkonda, kes looks aktiivse kodanikuühiskonna,” lausus Schulz.

Vene Föderatsiooni alaline esindaja Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov möönis, et Venemaa on teadlik vajakajäämistest, ent samas tehakse mitmetes valdkondades edusamme. “Meid ei pea veenma vajaduses moderniseeruda,” kinnitas Tšižov. “Küll võib moderniseerumispartnerlust käsitleda täiendava tõukena sellel teel.”

Mihhail Hodorkovski jurist Vadim Kljuvgant juhtis tähelepanu, et Mihhail Hodorkovski kohtuprotsessi käik näitab ilmekalt tänase Venemaa vajakajäämisi. “Kui õigussüsteemi erapooletus pole tagatud, ei saa loota moderniseerumist,” ütles Kljuvgant. “Majandusareng on otseselt seotud ettevõtjate õigustega.”

Käesoleva aasta 31. mail ja 1. juunil Doni-äärses Rostovis toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisel tippkohtumisel käivitatud moderniseerumispartnerlus hõlmab investeerimisvõimaluste laiendamist võtmesektoritesse, kahepoolsete kaubandus-ja majandussuhete süvendamist, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamist, tehniliste standardite ühtlustamist, nagu ka intellektuaalse omandi kaitset ning mitmeid teisi olulisi koostöövaldkondi.

Ojuland: Energiasektoris vigu enam teha ei tohi

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland avas täna Ida-Virumaal Tammiku kaevanduses teaduskeskuse AHHAA ja Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo korraldatava teaduskommunikatsiooni konverentsi “Kuld kupli all”, mille teemaks oli energeetika, keskkond ja säästev areng.

“Eesti energeetikaressursside kasutamisel on üha rohkem esiplaanil kaasnevate keskkonnamõjudega toimetulemine ning säästlike tehnoloogiate kasutamine,” märkis Ojuland. “Võttes arvesse, kui suurt osa Eestit see puudutab, võib lähenemine olla ainult kompleksne, mis arvestab majandusliku külje kõrval ka sotsiaalseid ja keskkonnalaseid tagajärgi ning tugineb teaduslikule analüüsile.”

Ojuland selgitas, et energeetikat ei tasu vaadelda Eestis ainult ärivaldkonnana, mille eesmärgiks on kasumi maksimeerimine, sest vigade korral hakkavad negatiivsed tagajärjed meid saatma väga pika aja jooksul. “Mäletades, kui saastatud olid Ida-Virumaa tööstuspiirkonnad ning milline oli siinne elukeskkond veel mõnikümmend aastat tagasi, peame hoolt kandma, et midagi sarnast ei korduks.”

Kristiina Ojuland rõhutas energeetika- ja keskkonnaalaste teadmiste populariseerimise olulisust Eestis. “Ühiskonnal peavad olema teada nii alternatiivid tänasele kui ka energeetikasektori arengu mõju elukeskkonnale, eriti mis puudutab tuumaenergeetika arengut,” ütles Ojuland. “Eesti elanikud soovivad tulevikus kindlasti vältida elektrihinna puhul olukorda, mis on tekkinud gaasihinnaga, kus Eesti maksab Venemaale ühte kõige kõrgemat hinda Euroopas.”

Seekordne konverents toimus seikluslikus vormis: bussid Tartust ja Tallinnast tõid osalejad Ida-Virumaale tuhamägede ja kaevanduste miljöösse.

Täpsemalt:
http://www.ahhaa.ee/et/kuld_kupli_all
http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2010/September-2010/pr-2010-September-01.html

Meenutusi suvest

Kristiina Ojuland Reformierakonna suvepäevade tenniseturniiril

Euroopa liberaalid: Kriis õpetab kohanema

Täna kohtusid Strasbourgis Eesti Reformierakonna, Hollandi VVD (Volkspartij voor Vrijheid en Democratie) ja Saksa FDP (Freie Demokratische Partei) esindajad kolme riigi rahvusparlamentidest, et arutada liberaalse vabaturumajanduse põhimõtetele tuginevaid võimalusi üleilmse majandussurutise ületamiseks.

Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi initsieeritud kohtumisel, mille kaaskorraldajateks olid Euroopa Parlamendi liikmed Johannes Cornelis van Baalen ja krahv Alexander Lambsdorff, oli põhiesinejaks liberaalne rootsi majandusteadlane Johan Norberg.

Norberg hoiatas, et valides sobimatu majanduskriisist väljumise strateegia, ootab Euroopa Liitu stagnatsioon, mis sarnaneb 1970ndate aastatega. „Valitsustepoolne sekkumine subsiidiumite, tolliliste piirangte ning tihtipeale ka majanduse elavdamise pakettide näol lükkab majanduse taastumist edasi, sest loomuliku turutasakaalu rikkumine toob tihtipeale kaasa soovimatuid tagajärgi,“ märkis Norberg.

Norbergi sõnul tuleb anda ettevõtjatele vabamad käed ning Euroopa Liit peab hoiduma majanduse tsentraliseerimisest. „Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks püüdlema ühetaolisuse suunas, vaid peaksid toetuma innovatsioonile ning õhutama liikmesriikide vahelist konkurentsi,“ sõnastas Norberg viisi kriisist edukaks väljumiseks.

„Jõukas ühiskonnas saabub kiiresti rahulolu ning ununeb ettevõtlikkus nagu kaob ka julgus võtta riske. Innovatsioon on alati vastuoluline ja pole mõtet loota, et seda esialgu toetatakse konsensuslikult,“ sõnas Norberg.

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland märkis, et senised meetmed, mis on majanduskriisi tagajärgede leevendamiseks kasutusele võetud, ei ole jätkusuutlikud. „On murettekitav, et Euroopa 2020 majandusstrateegia on äravahetamiseni sarnane deklaratiivse Lissaboni strateegiaga, sõnastades suure hulga ambitsioonikaid eesmärke, kuid esitamata reaalseid tegevuskavasid,“ ütles Ojuland. „Olgugi, et mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on tõtanud finantsasutustele praegu appi, tuleb ettevõtetel muutuda oluliselt kohanemisvõimelisemaks, et kindlustada iseseisev valmisolek ootamatusteks.“