Ojuland: Eesti suurimaks väljakutseks on väike inimressurss

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland tutvustas täna Haljalas toimunud Lääne-Viru arengukonverentsil Euroopa Liidu strateegiat “Euroopa 2020″. Ojuland kõneles Euroopa majanduse suurematest väljakutsetest ning võimalikest lahendustest.

“Eesti jaoks on järgnevatel aastatel suurimaks väljakutseks väike inimressurss,” rõhutas Ojuland. “Näiteks ei jätku meil piisavalt insenere, kes oleksid võimelised edasi viima Eesti infotehnoloogilist arengut.”

“Strateegia “Euroopa 2020″ raames käivitatakse seitse suurprojekti, mille eesmärk on parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, nende hulgas ka Euroopa digitaalne tegevuskava,” selgitas Ojuland.

Ojuland lisas, et juba praegu on Eesti silma paistnud infotehnoloogilise innovatsiooniga ning sellest kantult on Eesti ka üks digitaalse ühtse turu eestkõnelejaid. “Me peame oma soodsat positsiooni kindlustama, investeerides spetsialistide koolitamisesse,” ütles Ojuland.

Strateegia „Euroopa 2020“ puhul on tegemist uue Euroopa Liidu konkurentsivõime strateegiaga ning see on kavandatud jätkuna kehtivale Lissaboni strateegiale.

Lääne-Viru arengukonverentsi avas Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas ning ettekannetega esinesid Tartu ülikooli professorid Raul Eamets ja Urmas Varblane, OÜ Bellus Furniture omanik Rolf Relander, Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland ja akadeemik Anto Raukas.

Ojuland nõuab rohkem Eesti diplomaate Euroopa Liidu välisteenistusse

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland edastas täna Euroopa Parlamendi täiskogule pöördumise, kus rõhutas võrdset kohtlemist Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamisel. “Asjaolu, et Euroopa Liit on 27-liikmeline võrdsel kohtlemisel tuginev organisatsioon, peaks peegelduma Euroopa Liidu välisteenistuse koosseisus, et meie väärtused oleks kooskõlas praktikaga,” märkis Ojuland.

“Ma nõustun, et välisteenistuse peaks kokku panema pädevatest asjatundjatest, kuid ma olen samas enam kui kindel, et sobivaid kandidaate on võrdselt mõlemast soost ja kõigist liikmesriikidest,” toonitas Ojuland.

Ojuland tundis muret, et välisteenistusse värbamisel ühe kolmandiku osas Euroopa Liidu Nõukogust, ühe kolmandiku osas Euroopa Komisjonist ja ühe kolmandiku osas liikmesriikidest jääb tähelepanuta asjaolu, et mõned liikmesriigid on Nõukogus ja Komisjonis alaesindatud, mis võib üle kanduda ka välisteenistusse.

“Olen pettunud, et kuigi diplomaadid nimetatakse Euroopa Liidu välisteenistusse põhjaliku valikuprotsessi tulemusena, tuginedes pädevusele ning pidades silmas soolist ja geograafilist tasakaalu, puuduvad garantiid kõigi liikmesriikide kodanike proportsionaalseks esindatuseks,” selgitas Ojuland.

Samas tervitas Ojuland Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamist kui kauaoodatud meedet Euroopa Liidu positsiooni kindlustamiseks tegusa globaaljõuna.

Kristiina Ojuland BBC-s

Kristiina Ojuland BBC saates The Record: Europe

Ojuland: Euroopa Liit venitab Gruusia vabakaubanduslepingu kõnelustega

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kohtus täna Gruusia asevälisministri Tornike Gordadzega, kes tõstatas Euroopa Liidu – Gruusia assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste problemaatika.

Gordadze sõnul on assotsiatsioonilepingu neljast valdkonnast avamata üksnes põhjaliku ja kõikehõlmava vabakaubanduslepingu osa. “Kahjuks on tagasilöögid sarnase lepingu sõlmimisel Ukrainaga mõjunud halvasti ka Gruusia püüdlustele,” märkis Gordadze.

Kristiina Ojuland toonitas, et kuna vabakaubandusleping on assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lahutamatu osa, siis peab Euroopa Liit tegema omalt poolt kõik, et need ladusalt kulgeks. “Gruusia on Euroopa Liidu Naabruspoliitika sihtriik ning me peaksime eelkõige silmas pidama Idapartnerluse eesmärke, laskmata ennast eksitada muudest kaalutlustest,” lausus Ojuland, viidates väidetavale Euroopa Liidu survele sundida Gruusiat nõustuma Maailma Kaubandusorganisatsiooni laienemisega Venemaale, sidudes selle vabakaubanduslepinguga.

Asevälisminister Gordadze pidas samuti oluliseks, et tuleva aasta alguses Euroopa Parlamendis arutusele tulevas Gruusia raportis viidataks jätkuvale Vene okupatsioonile Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Kristiina Ojuland lisas, et ühtlasi tuleb nõuda Venemaalt vägede väljaviimist okupeeritud aladelt. “Venemaa ei ole seda kohustust täitnud, eksides 2008. aasta vaherahu tingimuste vastu,” selgitas Ojuland.

Ojuland: Euroopa Liidu IT-agentuur vaatab tulevikku

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland tundis heameelt Eesti ja Prantsusmaa vahel sõlmitud kokkuleppe üle, mille kohaselt rajatava Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri asukohamaaks saab Eesti.

“Kuigi esialgu on agentuuri peamiseks eesmärgiks Schengeni viisaruumi registrite haldamine, peaks agentuur tulevikus koostöös näiteks Ungaris Budapestis asuva Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga hakkama välja töötama teisigi vajalikke ühislahendusi,” ütles Ojuland.

Ojulandi sõnul on olulise märgilise tähendusega, et uue agentuuri asukohamaaks saab Eesti. “2003. aasta detsembris toimunud Euroopa Liidu Ülemkogul otsustasid liikmesriigid anda liituvatele riikidele uute ametite või agentuuride loomisel eelisõiguse saada nende asukohamaaks,” selgitas Ojuland. “IT-agentuur oli proovikiviks, kui pühendunud ollakse eelmainitud põhimõtte järgimisele.”

Pärast 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu laienemist on liitunud riikidest Leedusse asutatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, Poolasse Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) ja Ungarisse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut.

Selle aasta 3. ja 4. juunil viibis Kristiina Ojulandi kutsel Eestis visiidil Alexander Alvaro, Euroopa Parlamendi kaasraportöör Euroopa Liidu IT-agentuuri küsimuses.