Euroopa Parlament võttis vastu Ojulandi algatatud kirjaliku deklaratsiooni

Eile teatas Euroopa Parlamendi asepresident Gianni Pittella, et Euroopa Parlamendi liikmete Kristiina Ojulandi, Stephen Hughesi, Søren Søndergaardi, Struan Stevensoni ja asepresident Alejo Vidal-Quadrase algatatud kirjalikule deklaratsioonile Ashrafi laagri kohta on alla kirjutanud 378 liiget – enam kui pool koosseisust. Euroopa Parlamendi 7. koosseisus on Kristiina Ojuland esimene Eestist valitud liige, kelle kirjalik deklaratsioon on vastu võetud.

“ÜRO peab tagama Ashrafi laagri elanike kaitse,” toonitas Ojuland. “Iraagi väed on Iraani valitsuse survel asunud blokeerima laagrit, kus elavad Iraanist põgenenud opositsiooniliikmed.” Ojuland selgitas, et praegu rahvusvahelise õiguse kohaselt olema tagatud laagrielanikele ligipääs vajalikule arstiabile nagu ka välisvaatlejate juurdepääs laagrile.

Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 123 alusel võivad kuni viis parlamendiliiget esitada kirjaliku deklaratsiooni teema kohta, mis kuulub Euroopa Liidu pädevusse ega hõlma küsimusi, mida parajasti käsitletakse õigusloomeprotsessis.

Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus, avaldatakse see vastuvõetud tekstina. Kirjalik deklaratsioon, mis on olnud registris üle kolme kuu ja millele ei ole selleks ajaks alla kirjutanud vähemalt pool parlamendi koosseisust, aegub.

Kirjalik deklaratsioon Ashrafi laagri kohta on selle koosseisu jooksul seitsmes, mis on vastu võetud. Aegunud kirjalikke deklaratsioone on 70. Eelmise, 6. koosseisu jooksul võttis Euroopa Parlament vastu vaid ühe kirjaliku deklaratsiooni, mille algatajate hulka kuulus Eestist valitud liige.

Ojuland avas Bakuus IT-näituse

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland esines täna avasõnadega 16. Aserbaidžaani rahvusvahelisel telekommunikatsiooni ja infotehnoloogianäitusel ja -konverentsil BakuTel 2010, edastades ka Euroopa Komisjoni asepresidendi ja digitaalarenguvoliniku Neelie Kroesi tervituse.

“Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani lähenemine majandus- ja innovatsiooniküsimustes on kahtlemata mõlemale poolele oluline edasiminek,” avaldas Ojuland tunnustust. “Mul on eriti hea meel, et ka Eesti IT-ettevõtjad on leidnud Aserbaidžaani turu ning osalevad nüüd siinse e-riigi loomisel.”

Eesti ettevõtjate väljapanekuga tutvunud Aserbaidžaani president Ilham Alijev meenutas selle aasta aprillis toimunud visiiti Eestisse ning tundis huvi, kuidas edeneb ID-kaardi rakenduste arendamine Aserbaidžaanis. Eesti ettevõtteid esindab Bakuus IKT Demokeskus.

Ojuland avaldas lootust, et tulevikus koostöö IT-sektoris tiheneb veelgi ning kandub üle teistessegi valdkondadesse. “Seniste kogemuste põhjal usun, et Aserbaidžaan ja Eesti on teineteisele headeks partneriteks,” ütles Ojuland.

BakuTel 2010 toimub 23. – 26. novembrini Bakuu näitustekeskuses ning seal osaleb üle 115 ettevõtte 16 riigist. Osalejaid tervitasid pöördumistega ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär Hamadoun Touré.

Ojuland: Venemaa õigussüsteemis lokkab korruptsioon

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland avaldas täna nördimust Vene Föderatsiooni kohtusüsteemi erapoolikuse üle.

“See, mis toimub Venemaa kohtutes ja vanglates, on kohati hullem kui Nõukogude Liidus,” ütles Ojuland dokumentaalfilmi “Justice for Sergei” esilinastusel Euroopa Parlamendis.

“Jurist Sergei Magnitski, kelle surma eest aasta tagasi on vastutavad Vene võimud, jäi jalgu korrumpeerunud ametnikele, kelle ringkaitse tõttu on tema enneaegse surma uurimine liiva jooksnud,” nentis Ojuland.

Täna esilinastus dokumentaalfilm “Justice for Sergei” peale Euroopa Parlamendi Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Saksamaa, Poola ja Eesti parlamendis. Esilinastuse Euroopa Parlamendis korraldasid inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala ja Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland.

Ojuland: Pärast Aung San Suu Kyi´d on Hodorkovski aeg

Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni liige Kristiina Ojuland tervitas Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi vabastamist Birma võimude poolt.

“Euroopa Parlament tõstis järjekindlalt Aung San Suu Kyi vabastamise küsimust Birma sõjaväehunta ees. Järeleandmatus selles küsimus tõi ka edu,” märkis Ojuland.

Ojuland tõi vastupidise näitena olukorra Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kus omal ajal tema ettepanek resolutsiooniks Aung San Suu Kyi kaitseks Venemaa esindajate poolt läbi kukutati ning seda siis, kui Venemaa ja Birma sõjaväehunta vahel oli arutluse all järjekordne suur relvatehing.

Ojulandi arvates peab Euroopa Parlament ilmutama samasugust järjekindlust nagu Aung San Suu Kyi puhul ka Mihhail Hodorkovski küsimuses.

Aung San Suu Kyi on demokraatia kaitsmise eest Birmas vääristatud mitmete auhindadega, talle omistati Sahharovi auhind 1990. aastal, Nobeli rahupreemia 1991. aastal, Jawaharlal Nehru auhind 1992. aastal India valitsuse poolt.