Verhofstadt ja Ojuland: Kremlile kollane kaart!

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt ja kõneisik Venemaa küsimustes Kristiina Ojuland avaldasid täna ajalehes European Voice avaliku kirja Venemaa peaminister Vladimir Putinile, kes viibib visiidil Brüsselis.

Nad juhtisid Putini tähelepanu eelmisel nädalal Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonile õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal, kus seisab lõik, mis tuletab nõukogule ja kõrgele esindajale meelde tervet rida asjakohaseid meetmeid, mida nad saavad kasutada inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste ning õigusriigi põhimõtete eiramise korral.

“See on poliitiline ja diplomaatiline vaste jalgpallikohtuniku kollasele kaardile,” selgitasid Verhofstadt ja Ojuland ning hoiatasid, et Lukašenka režiimi poliitikutele ja ametlikele sanktsioonid, nagu varade külmutamine ja viisakeeld, juba kehtivad.

“Usume, et õigusriigi põhimõtete järgimine Venemaal pole mitte üksnes eelduseks headeks suhetaks Euroopa Liiduga, vaid ka Venemaa enda huvides,” kinnitasid Verhofstadt ja Ojuland. “Jätkuvad inimõiguste rikkumised, poliitiline sekkumine kohtuvõimu tegevusse ning ajakirjanike ja Kremli kriitikute mõrvad või kadumised heidavad varju Venemaa mainele kogu maailmas.”´

Nad toonitasid, et Venemaa on Euroopa Liidu jaoks oluline naaber, kes Euroopa Nõukogu liikmena on võtnud endale kohustuse austada inimeste põhiõigusi ja järgida õigusriigi põhimõtteid, kindlustades demokraatia toimimise.

“Neid tingimusi täitmata ei saa Venemaast iialgi kaasaegset ja vaba ühiskonda, mis võiks maailmatasandil oma kohas kindel olla,” nentisid Verhofstadt ja Ojuland. “Me jälgime hoolsalt teie tegevust ja paneme teid selle eest vastutama, kui märkimisväärseid edusamme ei tehta.”

Euroopa Parlament võttis kõigi suuremate poliitiliste fraktsioonide toel 17. veebruaril vastu karmisõnalise resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal.

Avalik kiri Venemaa peaminister Vladimir Putinile.

Euroopa Parlamendi resolutsioon õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal.

Ojuland kohtus Vene opositsiooniliider Boris Nemtsoviga

Eile kohtus Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland Vene opositsiooniliider Boris Nemtsoviga.

Nemtsov avaldas tänu Eesti valitsusele aruka käitumise eest Naši noorteorganisatsiooni liikmetega. “Eesti valitsus talitas väga õigesti, lisades Naši liikmed Schengeni viisakeelu nimekirja,” ütles Nemtsov.

Samas kritiseeris Nemtsov Euroopa Liitu topeltstandardite pärast. “Olukord Valgevenes ja Venemaal on vägagi sarnane,” selgitas Nemtsov. “Lukašenka suhtes on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid, kuid Putin tuleb järgmisel nädalal suure kaaskonnaga visiidile Brüsselisse.”

Nemtsov avaldas kahetsust, et Euroopa Liit sallib Venemaa kuritegeliku võimu esindajate rahapesu Euroopas, lubab nende võsukesi koolitada Euroopa parimates ülikoolides ja võimaldab neil puhata Euroopa nooblimates kuurortides.

Boris Nemtsov on endine Vene Föderatsiooni asepeaminister aastatel 1997 – 1998. Eelmise aasta 31. detsembril arreteerisid Vene võimud Nemtsovi, tuues ettekäändeks tema osalemise rahumeelsel meeleavaldusel, ning mõistsid ta 15 päevaks vangi.

Ojuland: Tavapärased suhted Venemaaga ei saa jätkuda

Kristiina Ojuland on Rule of law in Russia

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland küsis täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnes Euroopa Liidu reaktsiooni kohta sagenevatele kõrvalekalletele õigusriigi põhimõtetest Venemaal.

“Millised karistusmeetmed ja sanktsioonid kehtestab Euroopa Liit Venemaa ametnike suhtes, kes otseselt vastutavad inimõiguste mahatallamise ja õigusriigi põhimõtete rikkumiste eest Venemaal,” küsis Ojuland.

Ojuland toonitas, et Euroopa Liidu poliitika kolmandate riikide suhtes peab olema järjekindel. “Euroopa Liitu diskrediteeriks teatud riikides tõsistele rikkumistele läbi sõrmede vaatamine, kui mõnele teisele riigile seatakse samasuguste rikkumiste puhul sanktsioonid,” ütles Ojuland.

Ojuland rõhutas: “Me ei saa Venemaaga tavapäraste suhetega jätkata, kui selgeid edusamme ei tehta.”

Ta selgitas, et inimõiguste, kodanikuvabaduste ja õigusriigi põhimõtete rikkumised on muutunud Venemaal tavapäraseks. “Õigusetus ja lokkav korruptsioon on viinud 300 000 Vene kodaniku emigreerumiseni ainuüksi eelmisel aastal,” lausus Ojuland. “Samuti on keeruline üldse arvestada välis- ja siseinvesteeringutega sellises kliimas.”

Ojuland leidis, et Vene võimud rakendavad mittekonstitutsioonilist õigust ja korda, mille võikaimaks näiteks on olukord Põhja-Kaukaasias. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et Vene Föderatsiooni põhiseadus loob aluse mitmeparteisüsteemiks, kuid see on kujunenud de facto üheparteisüsteemiks, mis on viinud Venemaa parlamendi marginaliseerimiseni.

Neljapäeval hääletab Euroopa Parlament resolutsiooni õigusriigi toimimise kohta Venemaal. Täna algavad resolutsiooni teksti läbirääkimised, kus Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni poolseks läbirääkijaks on Kristiina Ojuland.

Kõrge Vene diplomaat ähvardas Ojulandi

Kristiina Ojuland on One-minute speeches

Eile hilisõhtul Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnes teavitas Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland Euroopa avalikkust eelmisel nädalal aset leidnud vahejuhtumist.

“Vene Föderatsiooni alalise missiooni asejuht Nikolai Revenko hoiatas mind, et Euroopa Parlament ei tohi sel nädalal arutada ega vastu võtta resolutsiooni, mis puudutab õigusriigi toimimist Venemaal,” selgitas Ojuland. “Vastasel juhul järgneb Kremli jõuline vastureaktsioon.”

Ojuland leidis, et säärane ultimaatum Vene diplomaadi poolt on šokeeriv ja vastuolus hea diplomaatilise tavaga. “See kõlab pigem ähvardusena,” märkis Ojuland. “Ma kinnitan, et meie, vabalt ja demokraatlikult valitud Euroopa Parlamendi liikmed, ei hakka mitte mingil juhul järgima Kremli suuniseid.”

“Me ei ole Putini lükata-tõmmata,” rõhutas Ojuland. “Me oleme eurooplased, kes esindavad tõelisi väärtusi ja ei allu mitte kellegi ähvardustele.”

Ojuland ja Verhofstadt: Venemaa moderniseerumine on võimatu õigusriigile tugineva ühiskonnata

Eile Euroopa Parlamendis Kristiina Ojulandi korraldatud seminaril “Võimalused ja väljakutsed Venemaa moderniseerumiseks” rõhutas Ojuland, et suhetes Venemaaga tuleb vaadata majandushuvidest kaugemale.

“Usume, et Venemaa moderniseerumine ei peaks hõlmama üksnes tehnoloogilisi uuendusi, vaid peavoolustama demokraatiat, kodanikuvabadusi ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimist,” selgitas Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland, kes on Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu (ALDE) fraktsiooni kõneisik Venemaa küsimustes.

Ojuland tundis heameelt Venemaal eelseisvate valimiste varajase monitooringrühma moodustamise üle Euroopa Parlamendis. “Ühtlasi loodan ma, et Euroopa Parlament võtab peagi vastu Venemaa õigusriigi kahetsusväärset olukorda puudutava resolutsiooni,” lausus Ojuland.

ALDE fraktsiooni esimees Guy Verhofstad möönis, et Venemaa jääb Euroopa Liidu jaoks alati oluliseks partneriks. “Samas ei saa me vaikides kõrvalt vaadata igapäevaseks muutunud inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete rikkumisi,” toonitas Verhofstadt. “Venemaa rahvas väärib paremat.”

Seminaril esinesid Ojulandi ja Verhofstadti kõrval Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov; Moskva Carnegie Keskuse vanemteadur Lilia Ševtsova; Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadur Sinikukka Saari; Jabloko partei esimees Sergei Mitrohhin ja EL-Venemaa Keskuse direktor Fraser Cameron.