Ojuland palus Ashtoni abi Eesti turistide päästmiseks Liibanonis

Kristiina Ojuland on one-minute speeches

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland pöördus eile hilisõhtul Euroopa Parlamendi täiskogu istungil palvega Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashtoni poole palvega aidata röövitud Eesti jalgrattureid Liibanonis.

“Täna pärastlõunal rööviti Liibanonis relvastatud meeste poolt grupp Eesti jalgrattureid” lausus Ojuland. “Palun, et paruness Ashton, hoolimata tema pidevast ja hädavajalikust hõivatusest Liibüas, aitaks olukorda lahendada.”

“Vastrajatud Euroopa Liidu välisteenistuse väljakutseks on hoolitseda väiksemate liikmesriikide eest, kui Euroopa Liidu kodanikud vajavad säärastes murettekitavates olukordades abi,” põhjendas Ojuland.

Ojuland vahendas, et eestlased olid saabunud Liibanoni Süüriast ning kella 17:30 paiku kohalikku aja järgi kinni peetud relvastatud meeste poolt kolmes numbrimärkideta autos.

Ojulandi sõnul puudub info, kes on jalgratturite röövimise taga või kas vahejuhtum oli poliitilise tagamõttega. Samas juhtus ta tähelepanu, et Bekaa orgu Liibanonis hoiab oma kontrolli all Hezbollah islamistlik liikumine.

Ojuland: Me ei vääri oma vabadust, kui ei kasuta seda teiste vabaduspüüdluste toetamiseks

Eile korraldasid Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland ja asepresident Edward McMillan-Scott Euroopa Parlamendis seminari “52 aastat Tiibeti ülestõusust: ühine lähtepunkt Tiibetile ja Hiinale?”.

Kristiina Ojuland esines ettekandega Eesti ja Tiibeti rahva ajaloo sarnasusest 20. sajandil, mille ta võttis kokku sõnadega: “Me ei vääri oma vabadust, kui ei kasuta seda teiste rahvaste vabaduspüüdluste toetamiseks.”

Ojuland selgitas, et võttes arvesse, et kaks teineteisest kaugel asuvat rahvast on raskelt kannatanud autoritaarse kommunistliku okupatsiooni all, ei tohi me unustada oma ajalugu ning peame kaitsma oma väärtusi.

“Me peame tõstatama Tiibeti küsimuse igal korral, kui kohtume Hiina Rahvavabariigi esindajatega,” ütles Ojuland. “Peame nõudma, et Hiina rakendaks oma põhiseadust, mis lubab rahvusvähemustele autonoomiat säilitamaks oma keelt, kultuuri ja usundit ning korraldamaks oma haridust ja kohalikku omavalitsust.”

Ojuland toonitas, et hoolimata Hiina majanduse olulisusest, ei tohi me hüljata oma väärtusi, haistes raha lõhna.

Seminaril esinesid Ojulandi ja McMillan-Scotti kõrval ettekannetega kolumnist ja kirjanik Roy Strider, Euroopa Parlamendi Tiibeti toetusgrupi esimees Thomas Mann, Euroopa Parlamendi liige Csaba Sógor, Tema Pühaduse dalai-laama eriesindaja Kelsang Gyaltsen ning rahvusvahelise Tiibeti kampaania EL direktor Vincent Metten.

Roy Strider juhtis tähelepanu asjaolule, et Hiina võimude poolt teostatud Tiibeti loodusressursside ekspluateerimine viib paratamatult kliimakatastroofi, toidusõdade ja rahvasterändeni Aasias.

“Me peame asuma rakendama majandussanktsioone Hiina Rahvavabariigi suhtes, sest ei saa olla midagi olulisemat kui need väärtused, millele toetub kogu inimsus,” lausus Strider. “Kui me jätkame allaheitliku pomisemisega inimõigustest, ei kehasta me midagi paremat kui Hiina Rahvavabariik.”

Seminaril juhiti korduvalt tähelepanu palvekirjale, mis on esitatud Eesti kodanikuühiskonna aktivistide poolt Eesti riigijuhtidele, et võtta Tema Pühadus dalai-laama Eestis vastu kõrgeimal ametlikul tasemel. Palvekirjale on alla kirjutanud Euroopa Parlamendi liikmed Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Vilja Savisaar-Toomast.

Ojuland: Venemaa toimib täiesti valedel alustel

“Olukord Venemaal on märgatavalt halvenenud – opositsionääride, dissidentide ja kodanikuaktivistide elu on tehtud põrguks, kuna neil pole olnud võimalik oma organisatsioone registreerida ning oluliselt on piiratud meedia-, sõna- ja kogunemisvabadust,” võttis Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kokku eelmise nädala lõpus toimunud visiidi Moskvasse.

“Grigori Javlinski näiteks märkis, et 20. sajandil elas Venemaa läbi tsaaririigi ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ning 21. sajandil võib võimude kehtestatud valju korra ja süsteemivigade tagajärjel Venemaad tabada järjekordne kollaps,” edastas Ojuland selgitades, et praeguste võimude tegutsemismustrid on enesehävituslikud. “Riigistruktuurid toimivad Venemaal täiesti valedel alustel.”

“Korrumpeerunud ametnikkond, mille puhul on säilitatud järjepidevus Nõukogude Liiduga, ning õigusriigi puudumine pärsib ettevõtlust Venemaal,” lausus Ojuland lisades, et 80% Venemaa välisinvesteeringutest on pärit Euroopast. “Meie investoritel puudub praeguseid olusid arvestades igasugune õiguskindlus.”

Kõneledes majanduse masendavast olukorrast, selgitas Ojuland, et ettevõtlustegevuse tulu ei jõua lihtkodanikuni ei palga ega maksude toel pakutavate avalike teenustena ning riigistruktuurid näivad olevat pühendunud võimuladviku rikastamisele.

Ojuland viibis reedest, 11. märtsist kuni pühapäeva, 13. märtsini visiidil Moskvas, kus pidas loengu Kõrgemas Majanduskoolis, kohtus Venemaa opositsioonipoliitikutega ning avas konverentsi “Valemid võitlemaks soolise ebavõrdsusega: rahvusvaheline kogemus”, kus ta ühtlasi esines ettekandega soolise võrdõiguslikkuse probleemidest Euroopas.

Kristiina Ojuland on Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni kaasraportöör Venemaa küsimuses.

Ojuland: Euroopa ettevõtted lahkugu Valgevenest

Kristiina Ojuland on Belarus – Ales Michalevic and Natalia Radin

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kutsus eile Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnes Euroopa ettevõtteid lahkuma Valgevenest.

“Euroopa ettevõtted ja investorid peavad lahkuma Valgevenest, kui nad just ei ihka kaubelda vere-rahaga ja toetada otseselt või kaudselt Lukašenka kuritegelikku režiimi,” lausus Ojuland Valgevene resolutsiooni arutelul, teenides hääleka aplausi.

Ojuland märkis, et see on väga halb märk, et Euroopa Parlament peab ikka ja jälle tõstatama mure olukorra pärast Valgevenes, saamata positiivseid reaktsioone Valgevene poolt.

Viidates käesoleva aasta jaanuaris vastuvõetud Euroopa Parlamendi resolutsioonile ja sellele järgnenud Euroopa Liidu Nõukogu otsusele, selgitas Ojuland: “Kuigi Euroopa Liit on taaskehtestanud sanktsioonid ja võtnud jäiga hoiaku Lukašenka režiimi suhtes, tallatakse seal jätkuvalt põhiõigusi jalge alla nagu näiteks kogunemis- ja sõnavabadus.”

“Veelgi enam, teated jätkuvatest vaimsetest ja füüsilistest piinamistest ning püüetest värvata KGB informaatoreid saadavad Euroopa Liidule selge signaali, et meie eelmine sõnum ei jõudnud Lukašenka režiimini,” jätkas Ojuland.

“Küllap tuleb meil häält tõsta ja väljendada veelgi selgemalt oma rahulolematust Valgevenes valitseva olukorra üle,” märkis Ojuland, pöördudes Euroopa Komisjoni poole palvega anda ülevaade täiendavatest meetmetest, mida on võimalik Lukašenka režiimi suhtes rakendada.

Arutelule järgnenud hääletusel võeti Valgevenet puudutav resolutsioon Euroopa Parlamendis ühehäälselt vastu.

Kristiina Ojuland on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni poolne Euroopa Parlamendi kaasraportöör Valgevene küsimustes.

Ojuland: Euroopa Liit peab seadma sisse suhted Liibüa ajutise rahvusnõukoguga

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland rõhutas täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnes vajadust seada sisse suhted Liibüa valitsusvastase ajutise rahvusnõukoguga.

“Euroopa Liidul tuleb neid viivitamatult tunnustada, et anda neile legitiimsus rahvusvahelisel tasandil,” ütles Ojuland, kes on Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu poolne kaasraportöör Liibüa küsimuses.

Ojuland toonitas samas, et Liibüas tuleb sisse seada kogu riiki hõlmav lennukeelutsoon, et ära hoida Gaddafi režiimi rünnakuid tsiviilelanikkonna vastu. “Selleks peame tegema tihedat koostööd ÜRO ja Araabia Riikide Liigaga,” selgitas Ojuland.

Ojuland kutsus Euroopa Liitu ja selle liikmesriike toetama Liibüa valitsusvastaseid jõude igakülgse humanitaarabiga. “Meil tuleb Liibüa rahvast varustada nii toidu kui ka ravimitega, ent ühtlasi toetada opositsioonijõude tehnilise abiga,” lausus Ojuland.

Eile kohtus Ojuland Liibüa ajutise rahvusnõukogu täidesaatva kogu juhi Mahmoud Gebril Elwarfally ja Liibüa Inimõiguste Võrgustiku koordinaatori Ali Zeidaniga.