Berliini müür – et siga ei kipuks rukkisse?

Berliini müüri aastapäeval oli huvitav jälgida,  kus ja mida keegi rääkis või avaldas. Mõnest nõukogude hingest oli isegi raske aru saada, et kes siis selle Berliini müüri püsti pani ja milleks.

Näiteks EE avaldas Hvostovi teksti: “DDRi kodanikud, nagu nõukogude kodanikud üldse, polnud huvitatud mingist abstraktsest vabadusest, vaid ikkagi täiesti konkreetsest KaDeWe kaubamajast Lääne-Berliinis.” See on kindlasti tore avastus viis aastakümment taasühinemist lootnud sakslastele. Nagu ka see, et tara pandi püsti, et siga ei kipuks rukkisse ning majanduspõgenik ei saaks vitsutada rikka ühiskonna lihapotist. Ja kõik tänu kalli Nikita Sergejevitši läbinägelikkusele, kes selle küsimuse Lääne-Saksamaa eest edukalt lahendas. Mis siin rääkida. Raske on mõnedel nõukogude impeeriumi ihalejatel üle elada maailmas suurvõimu käest andmist. Ei saagi nii vabalt enam teiste rahvaste seljas sõita ja sigadusi korda saata.

Siit ka moraal - ei olnud see küsimus Lääne-Berliini kaubamajas. Berliini müür langes, ja langes ka teie  impeerium. Põrmu. Ei aita nutt ega jonn, mis läinud see läinud.

Eile oli Europarlamendis Vaclav Havel. Tagasihoidlik Tšehhi intellektuaal, kes ometi pisteti kommunistide ajal vanglasse. Imetlusväärne, tasakaalukas mees, kes on oma rahvale palju andnud. Haveli suur eeskuju on õpetlik. Enamus inimesi on loomult konformistid. Ka täna on Tšehhis kõrgeim võim omaaegse konformisti käes. Ometi on tasakaalukat nonkonformisti sageli ühiskonnas nii väga vaja. Ta võib ilmuda kõige erinevamal kujul. Väikekodanliku Reagani näol, kes üleüldises kommunismiga kokkuleppe tuhinas jäi veendunuks, et kurjuse impeeriumile saabub lõpp. Või Haveli näol, kes tuima, järjekindla eneseohverdusega viis Tšehhi eemale isegi inimnäolisest sotsialismist, suutes kindlustada Tšehhile koha nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Isikuse roll on ajaloos jätkuvalt ebanormaalselt suur. Ikka ja jälle peab lootma kangelastele, kes ei arva , et Berliini müürid on tõusnud igavestena.