...vähemalt niikaua kui Reformierakonna  peakontori mahhinaatorid oma kohtadel istuvad. Kõigepealt tuleb selgeks saada, kas ma olen praegu erakonna liige või mitte. Erakonna juhatus, mis tegi minu väljaheitmise otsuse 5. juunil ,on osutunud ise seadusevastaselt valitud organiks. Mitte ainult selle tõttu, et suur hulk e-hääli olid võltsitud, vaid ka juba ainuüksi seetõttu, et seadus ja erakonna põhikiri ei näe ette juhatuse valimisi väljaspool Üldkogu.  Seega Tartus 25. mail 2013 Üldkoosoleku otsus kinnitada erakonna juhatuse koosseis on õigustühine.

Ohverdame Ojulandi, siis ehk keegi rohkem midagi ei uuri...

Minu väljaheitmine erakonnast toimus ilma, et Lääne-Virumaal juhtunusse oleks keegi tahtnud sisuliselt süveneda. Veel enne kui erakonna uurimiskomisjon  ja aukohus jõudsid kokku tulla teatas erakonna esimees Andrus Ansip juba päev peale Eesti Ekspressis artikli  ilmumist, et üks inimene on pettuse toimepanemimse üles tunnistanud ja korralduse andja pettuse toimepanemiseks on teada. Nimelt oli Taimi Samblik  kirjutanud erakonna keskkontori surve all uue seletuskirja, mis erineb oluliselt sellest, mida ta kirjutas tesisipäeval, kui häältepettus avalikuks tuli. Neljapäeval, Eesti Ekspressis artikli ilmumise päeval ütles Taimi mulle telefoni teel, et erakond tahab minu pead saada ja kui ta ei tee nii nagu peakontor talle ütleb, siis ootavat teda Galojani saatus. Reede hommikul, kui olin Brüsselist Eestisse jõudnud, Taimi minuga kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud, kuna tema ülemus erakonna peakontorist Reimo Nebokat olevat ta kohtumispaigast ära ajanud, samuti keelanud minu ja teiste Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni liikmetega suhtlemise ning saatnud Taimi maapakku. Taimi käitus järgnevatel päevadel täpselt erakonna juhtnööride järgi ja ei ilmunud ka MKO erakorralisele koosolekule pühapäeva õhtul Rakverre.

Esmaspäeval, peale uurimiskomisjoni esimest  istungit, kus oli vaid minu ütlusi kuulatud, tegi peaminister avalduse, milles juba avalikult ütles välja, et Ojuland on süüdi, kuna ma maksin oma isiklikult pangakontolt erakonna arvele nende inimeste liikmemaksud, mida Taimi tungivalt soovitas teha. Kahetsen seda, et usaldasin Taimit ja uskusin, et  ta käitub korrektselt- võtab nende inimesetega ühendust ja teatab neile, et nad saavad valmistel osaleda, kui soovivad. Tänaseks on selgunud, et ta oli hoopis loonud nende inimeste eest ise meiliaadresssid, mille kaudu sai hääletada, ilma et inimene oleks seda ise teadnud.  2011 toimus sarnane  skeem.  Isegi inimeste arv , 39, on sama ehkki nimed erinevad mõnevõrra.  Tekib küsimus, miks Taimi ei teatnud juba kaks aastat tagasi oma ülemustele erakonna peakontoris, et keegi andis talle korraldusel teha midagi ebaseaduslikku? Miks ta ei teinud seda 2013 aastal?

Süsteemi ohver

Nüüd on teada, et sarnaselt võltsiti hääli ka Võru- ja Viljandimaal. Oleks naiivne uskuda, et erinevates maakondades tuleb erakonna keskkontori palgal olevatel arendusjuhtidel iseenesest ühel ajal mõte taolisi võlts meiliaadresse luua ja nende kaudu inimeste teadmata hääletada. Asi on ikka süsteemis. Erakonna peakontoris on loodud spetsiaalselt selline ebaturvaline e-hääletussüsteem, mis võimaldab nii labaselt hääli manipuleerida. Juba aastaid on erakonna sees levinud jutt sellest, et see sisevalimiste värk ei ole aus. See puudutab ka Riigikogu kandidaatide pingejärjestust, mis tekib sisevalimiste tulemusena. Nüüdseks on ilmsiks tulnud laiaultauslik pettus ja see on esilalgu teadaolevalt toimunud aastast 2011.  Arendusjuhid on kõik ernditult palgal erakonna peakontoris. Neil on sõlmitud töölepingud,  mille kohaselt nad saaavd korraldusi peakontorist. Mul on Taimist kahju. Kahju, et ta on langenud erakonna petuskeemi ohvriks. Mul on kahju, et ta on olnud olukorras, kus tunnistusi on välja pressitud.

Reformierakonna uurimiskomisjon väitis esmaspäeval kategooriliselt, et vaid Lääne-Virumaal eksisteeris taoline petuskeem.  Nüüdseks on selgunud, et rikkumisi leidis aset üle Eesti. Meie maakonnas sai hääletada isegi teise erakonda kuuluv inimene. Lisaks petuskeemidele on tulnud ilmsiks juhtumid, kus inimesel kes hääletas, puudus tegelikult selleks õigus, kuna erakond ei olnud teda registreerinud äriregistris erakonna liikmena. Seetõttu hääletasid  inimesed enese teadmata ebaseaduslikult.

Kitsed kärneriks

Tähelepanu väärib ka see,  kes on uurimiskomisjoni liikmed.  Üks nendest on erakonna IT pealik ja teine arendusjuhtide ülemus. Üks on mees, kes seda e-hääletussüsteemi haldab ja teine, kellele arendusjuhid alluvad oma  igapäevases töös  kõikides maakondades.  Lisaks kaks Riigikogu liiget nagu moe pärast. Kas sellist komisjoni saab objektiivseks pidada? Mina soovisin, et Lääne-Virumaalt oleks selles uurimiskomisjonis erapooletu esindaja. Kuid seda ei aktsepteeritud. Ei peetud objektiivseks.

Hetekl on kogu see lugu veel  liiga tuline, et midagi lõplikku järeldada. Mina olen esitanud küsimused selle kohta, miks selline e-hääletuse süsteem on erakonnas loodud, mis võimaldab pettust ja manipulatsiooni. Miks on seda aastaid sisevalimistel praktiseeritud? Kelle huvides see on? Kuidas on võimalik, et erakonna esimees ei teandud sellest midagi? Vastuseid pole, ei minu, Reformierakonna liikmete ega ka rahva jaoks.


RE moraalne allakäik

algas Ansipi saamisega erakonna juhiks. Kahetsen siiralt siiamaani, et teine toonane võimalik kandidaat Märt Rask loobus. Reformierakond oleks võinud ka täna olla vaba, avatud ja demokraatlik erakond. Kahjuks toimub praegu erakonna juhtimine käputäie isikute poolt, kes otsustavad asju ilma, et neid teiste erakonna liikmetega laiemalt arutatakse. Refromierakonna tavaliikmed ja  fraktsioon on aastatega muutunud nende tööriistaks Riigikogus. Erakonnas on ainult üks õige tõde ja see on Ansipi ja tema lähikonna tõde. Oma arvamust omavad inimesed ja teisitimõtlejad on põlu all. Neile antakse rohkem või vähem viisalakalt soovitus vait olla.   Vaba ja avatud diskussioon on minevik ja kaunis mälestus. Kahju. Mul on väga kahju, et nii on juhtunud. Paljud erakonnakaaslased on niiöelda toiduahelas ehk seotud mingisuguse töökohaga,  mis on erakonna poolt võimaldatud - riigiasutuses, riigiettevõtte nõukogus jms.  Mida aeg edasi, seda vähem osaleb erakonna liikmeidi  üritustel ja  sisevalimistel. Nad teavad, et pole mõtet arutada ja osaleda, kui otsustatakse niikuinii nende eest. Seda nimetatakse kodanike võõrandumiseks ja see kujutab ohtu demokraatiale, millest eelmisel reedel rääkis ka president Ilves. Aga ma ei ole lootust kaotanud, et inimesed võtavad lõpuks südame rindu ja ütlevad välja, mis nad sellest kõigest arvavad.

Reformierakond vajab täna põhalikku muutust. Aastatega on kadunud uuendusmeelsus, see on asendunud kogu riigis tuntava  stagnatsiooniga. Sellest räägivad ettevõtjad ja erakonna toetajad. Kui ma stagnatsioonist 2011 detsembris Eesti Ekspressis kirjutasin, sain korraliku "peapesu" peaskretäri käest. Reformierakonna liberaalne maailmavaade , Eesti riiki edasiviivad reformid on endiselt 21. sajandil väga aktuaalsed. Kuid kes mäletab viimast riigile olulist Reformierakonna juhitud reformi ? Tänaseks on juhitud demokraatiaga Reformierakond  iseenda kunagiste saavutuste hale vari.

Erakond saab oma missiooni jätkata vaid ausa ja usutava sisedemokraatiaga. Erakonna ees seisab küsimus- kes siis ikka on Ansipi järglane? Praegune erakonna hierarhia teeb kõik selleks, et järgmine juht tuleks praguse juhi lähikonnast. Vastasel juhul kaotavad nad oma mõjuvõimu. Pean oliliseks, et lähiajal toimuks erakonna erakorraline Üldkogu, kus tuleb läbi viia ausad ja vabad valimised, jättes kõrvale erakonnasisese e-valimiste võimaluse, mis nagu tänaseks selgunud, on seadusevastane protseduur. Erakonna liikmed, keda tänaseks on ca 13 000, saavad mõelda, mis on õige ja mis on vale. Saavad tulla erakonna üldkogule  ja hääletada kohapeal või volitada kirjalikult kedagi enda eest hääletama. Julgust soovin teile,  head mõttekaaslased! Mõelge oma peaga ja tegutsege!

Artikkel on ilmunud Virumaa Teatajas 13.06.2013

Berliinis 27. maist 1. juunini toimuva kultuurset diplomaatiat ja inimõigusi käsitleva sümpoosiumi avapäeval, mis kandis pealkirja "Aeg Euroopa Magnitsky seaduseks," rõhutas Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland, et Euroopa Liidu tegevus Magnitsky seaduse osas on äärmiselt oluline.

"See, kuidas Euroopa Liit otsustab Magnitsky seaduse puhul tegutseda, näitab selgelt, mis on Euroopa Liidu jaoks Venemaaga suhetes tähtis. Sealjuures on oluline analüüsida Euroopa Liidu poolt tehtud valiku mõju edasistele suhetele Venemaaga erinevates valdkondades," lausus Ojuland.

Ojuland lisas: "Me ei saa jätta märkamata, et probleem korruptantide ja inimõiguste rikkujate näol on Euroopa jaoks tunduvalt laiem kui 60 inimest, kes on Magnitsky nimekirjas."

Berliinis toimuvat kultuurset diplomaatiat ja inimõigusi käsitlevat sümpoosiumi külastab rahvusvaheline seltskond. Sümpoosiumi raames peavad erinevate ürituste raames kõne näiteks endine Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov, endine Sloveenia peaminister Janez Jansa ja paljud teised. Samuti esineb üritusel William Browder, kes on investeerimisfirma Hermitage Capital Management tegevjuht, keda Venemaa soovis lisada Interpoli tagaotsitavate nimekirja, kuid mida ei tehtud, kuna Interpol nägi selles poliitilist kallutatust. 

Ürituse peakorraldaja on Kultuurilise Diplomaatia instituut (ICD), mis on rahvusvaheline valitsusväline mittetulundusühing, mille peakorter asub Berliinis. Organisatsiooni pealmine eesmärk on globaalse rahu tagamine ja selle stabiilsus läbi kultuuriliste sidemete tugevdamise erinevatel tasanditel. 

BELA (Laiem Euroopa Juhtimise Kava) sihtasutuse nõukogu liige Kristiina Ojuland rõhutab viimases BELA sihtasutuse poolt väljaantud publikatsioonis koos Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, et Euroopa Liit vajab muutusi ning eelkõige kõigi liikmesriikide poolset tahet ja solidaarsust neid muutusi läbi viia.

"Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks on väga oluline kaasas käia arengutega kogu maailma maastaabis. Illustratiivselt tähendab see seda, et me ei vaata vaid enda ette, vaid kaugustesse. Täpselt seda peame tegema ka praeguses olukorras, kus avaliku sektori liigse võlakoormuse tõttu siplevad majandusraskustes mitmed EL-liikmesriigid," kirjutab Ojuland.
Ojuland  lisab: "Euroopa Liidu jaoks on majandusteemade kõrval oluline rõhutada ka n-ö pehmemaid, kuid mitte vähemolulisemaid teemasid nagu inimõigused, demokraatia, sõnaõigus. Nagu Angela Merkel kirjutab, on maailmas, kus elab 7 miljardit inimest, arvestatav osa, kes neid õigusi oluliseks ei pea. Sellist suhtumist Euroopa Liit aga aktsepteerida ei tohi ning peab tegema endast oleneva, et olukorda laiemalt parandada.
BELA sihtasutus loodi 2007. aastal pealmise eesmärgiga arendada Euroopa Liitu noorema generatsiooni ideede kaasabil ja põhjal. Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kuulub BELA sihtasutuse nõukogusse, mille liikmed on teiste seas Jean-Claude Juncker (Luksemburgi peaminister), Hans-Gert Pöttering (endine Euroopa Parlamendi president) ja Wolfgang Schüssel (endine Austria kantsler). 

Kandideerin Reformierakonna juhatuse liikmeks, et jagada Euroopa Parlamendis viimase nelja aasta jooksul omandatud kogemust avatud ja demokraatlikust juhtimisstiilist. Vabas, liberaalse ideoloogia eest seisvas, erakonnas peab valitsema sõnavabadus ja arvamuste paljusus. Ühelegi küsijale ei tohi „suu pihta lüüa," sest põhjalikele küsimustele veelgi põhjalikumate vastuste andmisega tagame oma erakonna püsimise ja edumeelsuse. 

Uue juhatuse 2-aastase mandaadi kestel toimuvad nii kohalike omavalitsuste, Euroopa Parlamendi kui ka Riigikogu valimised. See tähendab seda, et perioodil 2013-2015 toimuvateks valimisteks tuleb välja töötada erakonna poliitilised seisukohad ja lubadused. Antud ülesanne pole kergemate killast, sest just valimisplatvormi tugevusest sõltub erakonna käekäik valimistel. Tahan anda tulevase juhatuse liikmena oma panuse erakonna valimisplatvormide koostamisse, sest oman selleks varasemaid kogemusi kui visiooni edasisest erakonna arengust.

Meie erakond on üks Eesti suurima liikmeskonnaga erakondadest. Meie kogukonnas on üle kolmeteist tuhande liikme. See on tohutult võimas jõud, kes suudab väärt ideede ja mõtetega seista veelgi parema Eesti eest. Samas peab selle suure jõu mõtteid ja ettepanekuid esindama keegi ka erakonna juhatuses, kelleks julgen soovitada ennast. Minu eesmärk on see, et erakonnas valitseks arvamuste paljusus, mis tagab diskussiooni ja jõudmise parima lahenduseni. Olen veendunud, et see on oluline ka Sinu, hea erakonnakaaslane, jaoks, mistõttu kutsun Sind enda poolt hääletama.

Oma hääle saad minu poolt anda 13-19 mai toimuvatel e-valimistel, kuhu pääseb Oravavõrgu keskkonna kaudu. Juhul, kui sul on Oravavõrgu paroolid kadunud või teadmata, pöördu uute saamiseks oma maakonna arendusjuhi poole. Oravavõrku saab sisse logida ka id- ja mobiili-id paroolide abil. Minu poolt saad hääle anda ka 25. mail Tartus, kus toimub erakonna üldkogu.

Nädalavahetusel Horvaatias Pulas toimunud Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Partei (ALDE) volikogu istungil rõhutas Kristiina Ojuland, et Euroopa majanduskriisist väljumiseks peavad liikmesriigid seadma prioriteediks ettevõtluse arendamise. 

“Eduka riigi toimimise alus on tugev majandus. See tähendab tugevat erasektorit, mis tagab inimestele töö. Toetustele ja riigisektori võlgadele ülesehitatud majandus ei ole jätkusuutlik," toonitas Ojuland.

Ojuland lisas, et Euroopas tuleb lõpuks täielikult ellu rakendada kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine. Tema sõnul mängib Euroopa majanduskasvus olulist rolli e-valitsemise kasutuselevõtmine ning digitaalse ühisturu väljaarendamine. Samuti soodne maksupoliitika. 

ALDE Partei volikogu toimub kaks korda aastas. Pulas alustati Euroopa Parlamendi valimisteks üle-Euroopalise manifesti valjatöötamisega, kus tähelepanu keskpunktis oli Euroopa majanduse taaselustamine vabaturumajanduse hoobade täieliku rakendamise läbi. Reformierakonda Pulas esindasid Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland ja erakonna välissekretär Airis Meier.

Täna õhtul Euroopa Parlamendis toimuval galakontserdil astub üles noor vene rahvusest pianist Darja Kameneva. Euroopa Parlamendis esineb andekas pianist Euroopa Parlamendi saadiku Kristiina Ojuland kutsel, kes ühtlasi lausub galakontserdi avasõnad.  

„Euroopa Parlamendi hoones toimub palju erinevaid üritusi, kuid nende seas peab leiduma ka koht noorte andekate inimeste loovuse eksponeerimiseks. Selleks, et populariseerida klassikalist muusikat ja selle võlu, otsustasin paluda Euroopa Parlamendi multikultuurse auditooriumi ette esinema Euroopa noorte pianistide konkursi võitja,“ sõnas Kristiina Ojuland.

Ühtlasi avaldas Ojuland lootust, et peatselt näeb Euroopa Parlamendis esinemas ka Eesti noori muusikuid: „Võime olla uhked, et meil on Eestis heal tasemel muusikakoolid, mis õpetavad meie noori talente, kellel kõigil on võimalus pääseda Euroopa lavadele. Sealjuures püüan omalt poolt anda panuse, et meie noored taledid saaksid oma oskusi ka Euroopa Parlamendi laval tutvustada.“

Täna õhtul Brüsselis esinev Darja Kameneva on 1987-aastal Moskvas sündinud noor pianist, kes alustas klaverimängu juba viieaastaselt. Ta on lõpetanud Tšaikovski-nimelise Moskva konservatooriumi. Kameneva on Vladimir Spivakovi nimelise sihtasutuse stipendiaat ning auhinnatud ka Venemaa Presidendi spetsiaalsest fondist noortele muusikutele.

Euroopa noorte pianistide konkurss toimub pianistide vahel, kelle vanus jääb vahemikku 18 kuni 32 aastat. Noored mängivad konkursi raames eksklusiivsel Jaapani firma Shigeru poolt valmistatud klaveril.

Täna Bakuus toimunud Aserbaidžaani Maksundusministeeriumi poolt korraldatud konverentsil “Mobiilne-ID – võti mobiilseks valitsuseks” toonitas Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland, et eduka riigi jaoks peab e-teenuste võimaldamine ja edendamine olema prioriteet.

“Nii riigi kui selle kodanike jaoks on oluline, et avalikud teenused oleksid võimalikult lihtsasti kättesaadavad. Parim viis selle ülesande täitmiseks on e-teenuste edendamine. Eesti võib, toetudes oma kogemustele selles valdkonnas, öelda, et kodanikud kasutavad e-teenuseid aktiivselt. Kokkuvõttes on see parandanud riigi ja kodaniku läbikäimist” kõneles Ojuland.

Ojuland lisas: “Siiski ei saa e-teenuste arendamise juures unustada panustada e-teenuste tagamise süsteemi töökindlusesse ja arendamisvõimalustesse ning laiemas mõistes küberjulgeolekusse.”

Bakuus toimunud ühepäevasel konverentsil esinesid muuhulgas ettekandega mitmed e-teenuste valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kellest arvestatava osa moodustasid Eesti päritoluga spetsialistid. Antud konverents oli jätk varasemalt toimunud e-teenuste arendamist Aserbaidžaanis puudutavatele konverentsidele.

Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland esineb täna Helsinkis toimuval Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid puudutaval seminaril "Euroopa Liidu ja Venemaa suhted - liberaalide vaatepunktist" peakõnega, milles keskendub vajadusele, et Venemaast saaks demokraatlik ja edukas naaberriik suhetes Euroopaga.

Soome Rootsi rahvapartei (FTP) ja Rootsi Rahvusvahelise Liberaalkeskuse (SILC) poolt korraldatud seminar keskendub Venemaa ja Euroopa Liidu suhetele erinevates valdkondades käsitledes kaubandust, majandussuhteid ja inimõiguseid. Kristiina Ojulandi peakõne keskendub seminari kõige tähtsamale läbivale teemale - millisteks kujunevad Venemaa  arengud tulevikus ning kuidas tagada Venemaa demokraatlik areng.

"Venemaa on oluline partner Euroopa Liidu jaoks, kuid me ei saa jääda vaid pealtvaatajaks, kuidas Venemaal inimõigusi rikutakse. Selle olukorra peatamiseks on mõlemal osapoolel vaja olukorra tõsidust endale teadvustada ning leida võimalused Venemaa demokraatlikumaks muutmiseks," sõnas Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland.

Kristiina Ojulandi kõnele eelneb seminari teine peakõne Grigory Yavlinsky poolt, kes on Venemaal demokraatia eest võitleva YABLOKO partei asutaja ning kes tutvustab Venemaa viimase kümne aasta arenguid.

Seminari avab Soome kaitseminister Carl Haglund ning seminaril toimuvad ka paneeldiskussioonid Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste inimõiguste ja majandussuhete teemal. Seminar toimub koostöös ALDE ja YABLOKO partei ning Rootsi Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni ja Rootsi Rahvusvahelise Liberaalkeskusega.

Head nairelannad, naised!