Kolmapäeval osalesin Brüsselis, Baieri liidumaa esinduses Rootsi välisministrile Carl Bildtile BELA Fondi auhinna kätteandmisel. BELA Fond märkis ära Carl Bildti panuse Euroopa Liidu globaalse rolli suurendamisel. Tänasime Carl Bildti kõigi nende aastate eest, mil ta on olnud Euroopa poliitikas. Küsimus ei ole mitte ainult selles, kas poliitik on põhimõttekindel või mitte. Poliitika on loomulikult kompromisside kunst. Kuid ka kompromisse on igasuguseid. Müncheni ja Jalta taolised kompromissid viisid surma sadu miljoneid inimesi. Seepärast on Carl Bildti taoline poliitik Euroopa poliitikas, kes reaalpoliitika kompromissidest ka kaugemale suudab vaadata, eriti teretulnud.

Osalesin Brüsselis ka BELA Fondi nõuandekomitee istungil ning esinesin fondi korraldatud seminaril “Kas uus Euroopa solidaarsus või tagasipöördumine egoismi?” põhikõnelejana. Keskendusin oma ettekandes Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika tulevikuväljavaadetele. Euroopa Liidul peab olema nähtav roll rahvusvahelistes suhetes. Kõik algab loodavast Euroopa Liidu välisteenistusest, kellel peavad olema nii vastavad materiaalsed vahendid kui ka tipptasemel diplomaatiline korpus. Uus loodav välisteenistus peab seisma kõigi Euroopa Liidu liikmete huvide eest.

Minu hinnangul on tähtis valdkond, kus uuel välisministril tuleb kohe tegutsema hakata, energiajulgeoleku tagamine. Ta peab leidma koostöös liikmesriikide ja teiste Euroopa Liidu volinikega võimalused, mis kindlustaks Euroopa Liidu enegiaga varustamise ka kriisiolukordades. Prioriteetne on ka Euroopa Liidu ja USA partnerlus, mis aitab tagada maailmas julgeolekut ja stabiilsust. Koos USAga peab Euroopa Liit seisma inimõiguste ning demokraatia kaitsmise eest kogu maailmas.

Euroopa Liidu suhete arendamise vajalikkuses naabritega nii idas, Lõuna-Balkanil kui ka Vahemere äärses regioonis pole kahtlust. Euroopa Liidul on võimalus aidata nendes piirkondades luua stabiilsust ja jõukust ning sellel võimalusel ei tohi lasta käest libiseda.

Euroopa Liidu huvides on meie idanaabri, Venemaa, kaasamine Iraani, Afganistani ja Lähis-Ida probleemide lahendamisesse. Samas peab Euroopa Liit tegema kõik selleks, et Venemaa hoiaks kinni oma rahvusvahelistest kohustusest, mis puudutavad demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid.

Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes on vaja selget kahepoolset tahet teha koostööd nii uue baaslepingu sõlmimisel, kliimamuutustega võitlemisel kui ka Gruusia ning külmutatud konfliktide nagu Transnistria või Mägi-Karabahhi küsimuste lahendamisel. Mõistagi on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete diapasoon väga lai, pakkudes mõlemale osapoolele mitmesuguseid huvitavaid võimalusi, kuid see eeldab siirast koostööd ja tahet mõlemalt osapoolelt.

Peatusin ka Euroopa Liidu edasisel laienemisel ning avaldasin toetust Islandi ja Horvaatia kiirele liitumisele. Väga oluliseks pidasin ka Türgiga liitumisläbirääkimiste jätkamist.

27. novembril 2007 a. loodud BELA Fond on pan-euroopalik initsiatiiv, mille eesmärk on suurendada uue põlvkonna eurooplaste juhtrolli.

Minu kõrval on on BELA Fondi nõuandekomitee aktiivliikmed Saksa Liitvabariigi kaitseminister Karl-Theodor vabahärra zu Guttenberg, Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni esimene aseesimees Alexander krahv Lambsdorff ning Robert W. Czajkowski.