Kõne Riigikogu istungil
Lugupeetud juhataja, head kolleegid,
Algatuseks lubage mul Reformierakonna fraktsiooni poolt tunnustada välisministrit põhjaliku ettekande eest. Samuti soovime jõudu välisministeeriumile välismajanduspoliitika veelgi jõulisemal elluviimisel. Toetame ka aukonsulite võrgustiku laiendamist.
Head kolleegid,
Maailmas on majandus- ja finantskriis. See kindlasti mõjutab toimivaid poliitikaid. Majandussurutis võib kaasa tuua riikide soove sisse seada turu kaitsemehhanisme, sulguda protektsionismi. Kaubanduse liberaliseerimine, protektsionismi vältimine ja majanduse avatus on väärtused, mille eest peab seisma. Eesti majanduse seisukohast on tähtis, et vabakaubandus ja liberaalne majanduspoliitika jääksid domineerima nii Euroopa Liidu kui ka maailma majanduspoliitikas.
Euroopa Ühenduste ajalugu mäletab hästi 70nendate aastate majanduskriisi, kui järsult kasvasid protektsionismi meeleolud, mis omakorda tõi kaasa Euroopa riikide koostöö jahenemise pea terveks kümnendiks. Täna, mil Euroopa Liidule on vaja kaasaegset ja toimivat institutsionaalset alust ja kui tegelikuks väljakutseks on Euroopa Liidu edasine laienemine, on praegune majandus- ja finantskriis tõsiseks ohuks.
Küüned enda poole poliitika majanduse valdkonnas ja poliitiline populism võib saada ohuks demokraatiale laiemas plaanis, ka seda on Euroopas kogetud enne II Maailmasõda. Euroopa Liidu suurimaks sisemiseks väljakutseks võib pidada praegu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Aina sagedamini tuleb ette näiteid, kus kohtumisi oluliste küsimuste arutamiseks korraldatakse teatud riikide, eelkõige suurriikide vahel. Erinevates Euroopa väljaannetes võib lugeda huvitavaid ettepanekuid sellest, et Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat võiksid kujundada ja juhtida ainult asutajariigid või siis suurriigid, kelle sõnal on maailmas suurem kaal. Leiame, et sellised mõtted viivad Euroopa vaid ummikteele, et mitte öelda -sellised mõtted viivad Euroopa Liitu kaugemale tema alustaladest ja põhiväärtustest.
Leiame, et Euroopa Liit ei tohi laienemisplaane nurka visata. Seda nii Lääne- Balkani kui ka ida suunal. Eelmise suve Gruusia kriis muutis oluliselt kogu Euroopa julgeoleku paradigmat.
On tunda üle-Atlantilise üksteisemõistmise suurenemist ja see on kahtlemata Eesti huvides.
Paljud uskusid, et julgeolek ja stabiilsus Euroopa Liidu idapiiril on iseenesestmõistetav, sest Külm Sõda on ju lõppenud! Elu aga näitas muud ning sellest tulenevalt otsustas Euroopa Komisjon läinud aasta detsembris tõhustada naabruspoliitika raames idapartnerlust Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja ka Valgevene suunal. Leiame, et idapartnerlus peab saama reaalse sisu eelkõige läbi vabakaubanduslepingute, ja isikute lihtsustatud liikumise. Vabakaubanduslepingute sõlmimine ei tohi jääda bürokraatlike takistuste taha. Leiame, et Eestil on jätkuvalt väga oluline roll idanaabrite toetamisel Euroopa Liiduga tihedamate sidemete loomisel, seda nii omaenda kogemuste jagamise kaudu kui ka teisalt Euroopa Liidu liikmena vajalike otsuste mõjutamisel.
Toetame ka Kosovo riigi ülesehitamist.
Tahan siinkohal kinnitada, et Reformierakond peab väga oluliseks, et Eesti osaleks nii kahepoolses kui rahvusvahelises arenguabi koostöös eesmärgiga hoida rahvusvahelist turvalisust. Arenguabi eelduseks peab jätkuvalt olema demokraatiale ja inimõiguste austamisele suunatud valitsemine riikides, kuhu abi antakse.
Head kuulajad,
Tänavu täitub Eestil 5 aastat NATO täisõigusliku liikmena. Oleme seda meelt, et NATO senine laienemine on alliansi julgeolekuruumi tugevdanud. Bukaresti tippkohtumise otsus, mis andis Gruusiale ja Ukrainale võimaluse saada NATO liikmeks, on vaid pool rehkendust. Leiame, et meie kohustus on jätkata Gruusiale ja Ukrainale igakülgse toetuse andmist seni, kuni kogu rehkendus on tehtud ehk nende liikmelisus saavutatud. Toetame ka Lääne-Balkani riikide liitumisplaane. Eesti on oma liitlaskohustusi NATO liikmena auga täitnud erinevatel rahvusvahelistel missioonil. Reformierakond avaldab tänu kõigile missioonidel osalejatele, sest just teie annate reaalse panuse julgeoleku kindlustamisele konfliktipiirkondades, aga ka laiemalt maailmas. Liitlane olla ei tähenda olla ainult liitlane muretutel ja päikesepaistelisel päevadel, vaid liitlast tuntakse ja hinnatakse rohkem siis, kui ajad ei ole enam nii kerged.
Kolleegid,
Meie huvides on head suhted kõikide naabritega, sealhulgas Venemaaga. Kiidame heaks kahepoolsetes suhetes poliitiliste konsultatsioonide taastamise selle aasta alguses. Samuti peame väga tähtsaks kahepoolset koostööd kultuuri valdkonnas. Venemaa turistid on Eestisse oodatud. Samuti on kasvanuid vastastikuste investeeringute osakaal. See kõik on positiivne.
Poliitikas Venemaa suunal toetab Reformierakond demokraatlikke jõude. Me ei jaga kedagi headeks ega halbadeks. Meie soov on teha koostööd kõikidega, kes jagavad meiega euroopalike ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Küsimus ei ole sekkumises Venemaa siseasjadesse, vaid Venemaa poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmises. Pole mingit kahtlust, et nende kohustuste aus täitmine muudaks Venemaa rahvaste elukvaliteeti paremuse suunas.
Käesoleva aasta jaanuaris ENPA-s vastuvõetud resolutsioon Vene-Gruusia konflikti kohta kinnitab, et Euroopas ei tehta järeleandmisi rahvusvahelise õiguse rikkumise puhul. Rahvusvaheline õigus on täitmiseks kõigile.
Majandus- ja finantskriis, konflikt Gruusiaga, Euroopa energiaga varustamise ebakindlus avaldab olulist mõju mitte ainult Venemaa sisepoliitilisele stabiilsusele, vaid mõjutab ka Venemaa välis-ja julgeolekupoliitilist võimekust tervikuna.
EL poolt vaadates ei ole teist võimalust, kui tugevdada Euroopa ühtset energia julgeolekupoliitikat. Kõik alternatiivsed energia tootmisviisid kui ka uued tarnijad on hädavajalikud.
See võib tuua positiivseid muutusi jõudude vahekorras globaalsel malelaual.
Tänan kuulamast!
