Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland salvestas koos Euroopa Parlamendi president Martin Schulzi, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy, Euroopa Komisjoni volinike Cecilia Malmströmi, Andris Piebalgsi, Neelie Kroesi, László Andori ja Viviane Redingiga rahvusvahelise homofoobiavastase päeva puhul videoklipi "Läheb paremaks".

"LGBT noortel on ka Euroopas üles kasvades raskusi: sallimatusega kaasneb sageli tagakiusamine, mis võib viia noore inimese meeleheitlike tegudeni," selgitas Ojuland. "Kinnitame LGBT noortele Euroopas, et töötame selle nimel, et meie ühiskondades oleks rohkem sallivust ja mõistmist, et kõigil noortel oleks võimalik Euroopa Liidus kasvada täisväärtuslikeks kodanikeks, sõltumata nende seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist."

Euroopa Parlamendi asepresident Edward McMillan-Scott ning LGBT intergrupi kaasesimehed Michael Cashman ja Ulrike Lunacek esitlesid täna videoklippi ajakirjanikele, Euroopa Parlamendi liikmetele, kodaniku- ja noorteühendustele. Ühtekokku astus videos LGBT noori julgustava sõnumiga üles enam kui 50 Euroopa poliitikut.

Rahvusvahelist homofoobiavastast päeva tähistatakse 17. mail. Käesoleval aastal keskendutakse selle päeva raames noortele ja haridusele.

Video: vimeo.com/lgbtintergroup/itgetsbetter

Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi sõnul võib Medvedevi nimetamises Venemaa peaministriks näha järjekordset märki sellest, et Putin on allutanud Venemaa jäiga autoritaarse kontrolli alla.

"Venemaa juhid räägivad alatihti, et nende riigis on demokraatia täielikult kinnistunud, kuid märkimata jääb asjaolu, et see on Putini juhitud, kontrollitud ja sõnastatud demokraatia," ütles Ojuland.

"Lääne riikide mõistes tähendab see autokraatiat," tõdes Ojuland. "Putini manöövrid Medvedeviga - kord presidendiks, siis peaministriks - illustreerivad tsaar-isevalitseja käitumist."

Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin tegi eile ettepaneku nimetada peaministriks seni presidendi ülesannetes olnud Dmitri Medvedev. Täna kinnitati Putini otsus Riigiduuma häälteenamusega.

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland esines täna Berliinis Kultuuridiplomaatia Instituudi korraldatud noorte juhtide konverentsil “Euroopa kohtub Venemaaga” ettekandega väljakutsetest Euroopa Liidu ja Venemaa parlamentaarsetes suhetes. Ühtlasi osales ta paneeldiskussioonis “Euroopa ja Venemaa suhted Süüria kriisi tingimustes”.

“Euroopa Parlament on järjekindlalt juhtinud tähelepanu inimõiguste ja kodanikuvabaduste rikkumistele Venemaal ning on sellest tulenevalt ümber vaatamas omavahelisi suhteid,” ütles Ojuland. “Kuigi Venemaa on Euroopa jaoks oluline kaubanduspartner, ei saa silmi kinni pigistada raskete inimõiguste rikkumise osas ning jätkata Kremli režiimiga tavapäraseid suhteid.”

Ojuland märkis, et Euroopa Parlament on see aasta juba vastu võtnud kaks resolutsiooni Venemaa kohta ning otseselt selle tulemusena on hakatud poliitilisse diskussiooni kaasama ka opositsioonivõimude esindajaid.

Konverentsil esinesid Kristiina Ojulandi kõrval ettekannetega Euroopa Kolledži professor Adomeit Hannes, EL-Venemaa Keskuse direktor Fraser Cameron, Euronewsi uudistetoimetuse direktor Lucian Sarb, endine Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov, Venemaa Teaduste Akadeemia liige Vladiir Pantin, suursaadik ja endine Eesti välisminister Raul Mälk ning Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli dotsent Tatjana Romanova.

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu (ALDE) fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt väljendas oma pettumust Venemaal toimunud presidendivalimiste tulemuste üle. “Kuigi me võime imetleda kodanikuühiskonna aktiviseerumist Venemaal, siis kurb tõde on täna veel see, et Kreml jätkab oma kodanike põhiõiguste piiramist.” Moskvas visiidil viibiv Verhofstadt lisas: “Euroopal ja Ameerikal on aeg tõsiselt järele mõelda, kuidas jätkata suhteid Putini Venemaaga.”

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland, kes on ALDE fraktsiooni kõneisik Venemaa küsimustes, väljendas nördimust toimepandud valimispettuste osas. “Putinil on Venemaal täna veel suur toetus, kuid isegi optimistlikumate uuringute järgi ei küüni see 65% lähedale. Sellised tulemused näitavad, et valimissedeleid loeti täpselt Kremli juhendite järgi.”

“Putini Venemaa ei saa olla Euroopa Liidu “strateegiline partner” enne, kui seal on läbi viidud vabad ja õiglased valimised,” oli Ojuland resoluutne.

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland korraldas täna konverentsi “Hiina tuumaprogramm Ida-Turkestanis ja selle mõju tänapäeval”, kus tõi näiteks Eesti kogemuse Sillamäel, kuidas vabaneda radioaktiivsetest jäätmetest.

“Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine kestis kümme aastat, kaasas sõltumatuid rahvusvahelisi eksperte ning neelas enam kui 21 miljonit eurot investeeringuid,” selgitas Ojuland. “Ida-Turkestani enk Uiguuria tuumakatsetuste piirkonnas pole läbi viidud sõltumatut riskianalüüsi ega võetud tarvitusele meetmeid keskkonnakahjude likvideerimiseks ja uiguuride tõsiste terviseprobleemidega tegelemiseks.”

Ojuland märkis, et Pekingi salatsemine ei võimalda astuda konkreetseid samme aastatel 1964-1996 läbi viidud 46 tuumakatsetuse tagajärgede leevendamiseks. “Sündisin ja kasvasin suletud linnast Sillamäest 25 kilomeetri kaugusel ja mäletan hästi, kui hoolimatu oli totalitaarne võim oma kodanike suhtes,” meenutas Ojuland. “Heleroheline radioaktiivsete jäätmete “järveke” Soome lahe kaldal on mul siiani silme ees.”

“Euroopa Liit ja laiem rahvusvaheline üldsus peavad kohtumistel Hiina võimudega tõstatama tuumakatsetuste tagajärjed Uiguurias ning nõudma tervise- ja keskkonnakahjude leevendamist ja hüvitamist,” rõhutas Ojuland. “Samas on kahtlus, et mõned EL liikmesriigid saadavad jätkuvalt oma radioaktiivsed jäätmed matmiseks Hiina territooriumile, kus need toovad sealsetele elanikele kaasa saatuslikke tagajärgi.”

Konverentsi korraldasid Euroopa Parlamendi liikmed László Tőkés, Kristiina Ojuland ja Vytautas Landsbergis koostöös Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja Uiguuri Maailmakongressiga. Konverentsil esines meditsiinidoktor Enver Tohti, Rahvusvahelise Tiibeti Kampaania Euroopa Liidu direktor Vincent Metten, tuumafüüsik Dominique Lalanne, kirjanik Antoinette de Jong ning Hanno Schedler Ohustatud Rahvaste Ühingust.

Video:
欧洲议会指新疆核试验後果严重

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland ja Eesti Inimõiguste Instituut korraldasid laupäeval, 25. veebruaril Riigikogus konverentsi "Venemaa pärast presidendivalimisi - partner või tõrjutu?" Konverentsi peaesinejaks oli Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov.

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland toonitas Euroopa Parlamendi väliskomisjoni korraldatud avalikul kuulamisel presidendivalimisteeelsest olukorrast Venemaal, et mittelegitiimse esindajatekoguga pole võimalik parlamentaarseid suhteid jätkata.

"Eelmise aasta detsembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, kus nõuti Riigiduuma valimiste kordamist, et tagada vabade ja õiglaste valimiste toimumine vastavuses Euroopa Nõukogu ja OSCE standarditega," meenutas Ojuland. "Kuna meie sõnum on kõlanud kurtidele kõrvadele, tuleb astuda tõsisemaid samme ning seisata EL-Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni tegevus demokraatlike valimiste toimumiseni Venemaal."

Venemaa Rahvademokraatliku Liidu esimees Mihhail Kasjanov juhtis Euroopa Parlamendi tähelepanu kümnete tuhandete Venemaa kodanike protestidele nende põhiseaduslike õiguste muttatallamise vastu. "Venemaal seisab ees pikk rahutuste ajajärk, kui inimeste nõudmistele vastu ei tulda," märkis Kasjanov. "Vene rahvas ootab pikisilmi demokraatiat, valimisseaduse reformi ja poliitilist mitmekesisust."

Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt toetas ettepanekut parlamentaarsete suhete külmutamisest, selgitades, et Venemaa on ignoreerinud kõiki varasemaid soovitusi ning Euroopa Parlamendi tõsiseltvõetavuse säilitamiseks tuleb edasiste otsustega Kremlile selgeks teha, et nende tegevusetusel on tagajärjed.

Vastavasisulise ettepaneku tõstatas Ojuland ka pärast avalikku kuulamist toimunud kohtumisel Euroopa Parlamendi president Martin Schulziga. 

Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi kommentaar EuroparlTV uudisloos: