Palju õnne, Euroopa!
Kiri Euroopale
Euroopa sünnipäeval on paras aeg mõtisklemaks selle üle, millist liitu on meile tarvis. Vaatamata aastatepikkustele vaidlustele Euroopa juhtide vahel võime täna väita, et Euroopa Liit rajaneb peamiselt majanduslikule koostööle. Minu arvates on see hea, sest nii on liikmesriigid säilitanud oma suveräänsuse nende jaoks olulistes poliitilistes küsimustes ja lõppude lõpuks sunnivad just majandushuvid inimesi kauplema vabal turul, looma uusi ettevõtteid ja selle kaudu looma jõukust. Ma ei alahinda siinkohal sugugi Euroopa suurimaid väärtusi – vabadust ja demokraatiat. See annab inimestele võimalused eneseteostuseks ja samas vastutuse, mida nad vabaduse nimel kannavad ning mis kindlustab meie arengu. Kuid mulle ei meeldi kõrgelennulised unistused poliitilisest liidust, mis inimese jaoks on abstraktsed ja ebatõenäolised. Me ei saa Euroopas silmi sulgeda tõsiasja ees, et oleme ajalooliselt kujunenud rahvusriigid oma keele, kultuuri ja traditsioonidega. Just see asjaolu tingib kriitilistel hetkedel rahvuslike huvide esilekerkimise ühishuvide ees. Lihtne näide on siin Kreeka 15 aastat kestnud vastuseis lubada endisel Jugoslaavia Vabariigil Makedoonial (FYROM) kasutada lihtsat nime – Makedoonia, kuna see on vastuolus Kreeka huvidega.
Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutajad Robert Schuman ja Jean Monnet soovisid näha Euroopas poliitilist liitu, ka Winston Churchill kirjutas sellest, et Euroopas peaks tekkima midagi Ameerika Ühendriikide taolist. Ometi, rohkem kui poole sajandi jooksul ei ole föderatsioonini jõutud. Ma ei välista, et kunagi ka poliitiline liit tekib. Kuid seda ei saa Euroopa rahvastele peale sundida. Poliitiline liit võib välja kujuneda loomuliku arengu käigus ja kodanike toel, kus säiliks iga riigi oma rahvus ja kultuur. Kultuuri püsivuse eest tuleb seista. Seda ei saa ega tohi kokku klopsida kusagil mõne Euroopa riigi pealinna poliitilises tagatoas. Kui edasiliikumise soov poliitilise ühenduse osas on tõsine, siis peab see protsess olema lõpuni seaduslik ja läbipaistev.
Oma 57. sünnipäeval peab Euroopa Liit mõtlema eelkõige sellele, kuidas jääda majanduslikult konkurentsivõimeliseks , kuidas säilitada majanduskasvu ülemaailmse globaliseerumise ajastul. Siinkohal julgen arvata, et toimetulek sõltub eelkõige liikmesriikide valitsustest. Iga valitsus peab mõistma, et investeeringud ei voola riiki, kus neid ei soodustata ja kus neile pannakse peale kõrged maksud. Liikmesriigid peavad üksteisega maksude valdkonnas jätkuvalt konkureerima, sest see tugevdab nende majandust. Kui liikmesriigid on üksikuna konkurentsivõimelised, siis muudab see tugevamaks kogu Euroopa Liitu. Tuleb aru saada sellest, et globaliseerumine avab uksi ja aknaid, mida me ei suuda parima tahtmise juures sulgeda. Me peame Euroopa kodanikke ette valmistama tõsiasjaks, et nad peavad töötama tõhusamalt. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused peavad liberaliseerima oma iganenud sotsiaalsüsteemid ja vaatama tõtt vananeva rahvastiku probleemidega. Samuti on eluliselt oluline toetada ärisõbralikku majanduskeskkonda, mis tooks edaspidigi sisse investeeringuid.
Euroopa ei peaks kartma edasist laienemist ida ja Balkani suunas. See on nii geo-kui majanduspoliitiliselt igati oluline. Laienemist silmas pidades ei saa mõelda vaid kümnetes aastates ette, vaid mõtlema peab tunduvalt pikaajalisemate tagajärgede peale.
Julgeolekupoliitiliselt on oluline see, et üle-atlantilised suhted jäävad ka edaspidi Euroopa turvalisuse tagatiseks. NATO peab jääma reaalseks kaitse-ja julgeoleku tagajaks. See tähendab seda, et paljud Euroopa liidu riigid peavad vaatama kriitiliselt üle oma kaitseeelarved ja neid oluliselt suurendama. Lisaks sellele peab Euroopa Liit olema võimeline tagama energiajulgeoleku oma liikmesriikidele. Euroopa kodanikud vajavad kindlust energiaga varustamise osas ning samuti peame hakkama jagama elektrivõrke, et vajadusel saaksime üksteist aidata.
13 soovi Euroopa Liidule sünnipäevaks:
- Euroopa Liit peab jääma iseseisvate riikide liiduks, kus toimub eelkõige majanduslik koostöö;
- Keskendume ühisturule ja kasule, mida see toob Euroopa rahvastele;
- Rakendame nelja vabadust täielikult: kaupade, kapitali, kuid eriti teenuste ja tööjõu vaba liikumine.
- Ärme karda globaliseerumist ega konkurentsi;
- Euroopa Liidu liikmed peavad omavahel konkureerima kõikides valdkondades, sealhulgas maksupoliitika alal;
- Julgustame oma kodanikke asutama ettevõtteid;
- Loome maailma ärisõbralikum investeerimis- ja maksukeskkond;
- Uuendame oma vananenud sotsiaalsüsteemid nii, et kodaniku enda vastutus kasvab;
- Lõpetame kõrgete töötu abirahade maksmine, mis seni ainult soodustavad töötust, julgustame inimesi töötama ning mitte elama teiste kulul;
- Takistame illegaalset sisserännet väljastpoolt Euroopa Liitu;
- Muudame elanikkonna vanuselist struktuuri, julgustame eurooplasi saama rohkem lapsi, pakkudes muuhulgas materiaalseid motivaatoreid;
- Jätkame laienemist ida ja Balkani suunas;
- Üle-atlantiline koostöö peab olema Euroopa julgeolekutagatiseks ka tulevikus
