Ojuland: Tallinnast peab 2020. aastal saama kiirrongiga Berliini sõita

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland rõhutas täna Euroopa Parlamendile edastatud pöördumises Rail Baltica projekti olulisust Baltimaadele. “Rail Baltica lõpuleviimine avaldaks olulist mõju kogu regiooni majanduslikule arengule, inimeste mobiilsusele, liiklusohutusele ja keskkonnasäästlikkusele,” ütles Ojuland.

Vastalanud Euroopa Liidu Nõukogu Belgia eesistumise programmis, mida arutati täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, on sõnastatud kavatsus algatada arutelu jätkusuutliku transpordi valge raamatu üle aastateks 2010-2020. Ojuland tundis muret, et praeguseni on Baltimaad olnud Kesk-Euroopa raudteevõrgustikust äralõigatud ning avaldas lootust, et Belgia eesistumise ajal tähtsustatakse Eesti, Läti ja Leedu ühendamist Euroopaga ka infrastruktuuri tähenduses.

“Viis aastat tagasi esitas Euroopa Komisjon üle-Euroopaliste transpordivõrkude prioriteetsete ühenduste kava, kus üheks kolmekümnest projektist on Rail Baltica, mis ühendaks Helsingi Varssaviga, läbides Baltimaade pealinnasid,” selgitas Ojuland lisades, et 2008. aastal koostaud vaheraportis oli märgitud, et 1142 kilomeetri pikkusest raudteelõigust olid tööd lõpule viidud küll vaid 135 kilomeetril, kuid käesolevast aastast peaks jääma töid teha üksnes kolmandikul trassist.

“Raportis on välja toodud ühe murepunktina Białystokist Poola piirini kulgev trass, mis on problemaatiline ka Baltimaades ja Kesk-Euroopas kasutusel oleva rööpmelaiuse erinevuse tõttu,” märkis Ojuland. “Pean vajalikuks survestada projektis osalevaid liikmesriike jätkama töid kavakohaselt ning otsima tõhusaid lahendusi tõstatunud tehnilistele probleemidele, et Rail Baltica võiks valmida 2020. aastaks, nagu planeeritud.”

Hetkel on juba käigus Varssavi-Berliin kiirrong.

Euroopa tee Venemaa jaoks – pettekujutelm või loomulik valik?

Venemaa Rahvademokraatliku Liidu kajastus 25. juunil toimunud konverentsist.

Ojuland: Eesti panus Aserbaidžaani arengusse on olnud märkimisväärne

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland viibib visiidil Aserbaidžaanis, kus täna kohtus Aserbaidžaani info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaminister Ali Abbasoviga.

Minister tunnustas edukat koostööd Eestiga infotehnoloogia vallas, kus Aserbaidžaan võtab üle paljud Eesti kasutusel olevad lahendused.

“Aserbaidžaani areng on viimastel aastatel olnud muljetavaldav – tehakse silmatorkavalt suuri investeeringud infotehnoloogiasse, haridusse ja tervishoidu,” ütles Ojuland. “Eesti on Aserbaidžaani reformidele kaasa aidanud – näiteks meie kogemus infotehnoloogiliste lahenduste osas avalikus sektoris on toomas läbimurret avalike teenuste kättesaadavuse osas Aserbaidžaani kodanikele.”

Ojuland märkis, et infotehnoloogilise arengu tulemusena on Aserbaidžaan muutumas oluliselt avatumaks ning riigi edasisel demokratiseerimisel võib sellel olla otsustav roll.

Kohtumisel maksundusminister Fazil Mammadovi tõstatas Ojuland küsimuse investeeringute kaitsest, mis on poolte edasise eduka koostöö jätkumiseks hädavajalik.

Maksundsminister selgitas, et lepinguline alus koostööks Eestiga on tänaseks juba olemas ning seda toetavad riikidevahelised head suhted, kuid lisas, et majanduskoostöö tervikuna võiks olla veelgi tihedam.

Ojuland kohtus täna ka Aserbaidžaani parlamendi spiiker Oqtay Asadovi ja majandusminister Shain Mustafayeviga. Kohtumistel olid kõne all Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahelised suhted ning ettevalmistused assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.

Ojuland: Teiste julgeolekut kompromiteerides ühiste väärtusteni ei jõuta

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland osales reedel, 25. juunil Moskvas Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) ja Venemaa Rahvademokraatliku Liidu (PDU Russia) korraldatud konverentsil “Euroopa tee Venemaa jaoks – pettekujutelm või loomulik valik?”, kus ta esines ettekandega julgeolekuprobleemide ühisest tõlgendamisest tänapäeva maailmas.

“Maailmas on piisavalt ohte, mis ühiselt ähvardvad erinevaid riike. Ühtse julgeolekuarhitektuuri ehitamine jääb aga täna maailmas usalduse puudumise taha, sest puuduvad ühised väärtused,” rõhutas Ojuland.

“Pole kahtlust, et viimase enam kui poolesaja aasta suurimateks edulugudeks siin on NATO ja Euroopa Liit, kuhu kuulub suur hulk demokraatlike riike mõistavad ühteviisi julgeolekuprobleeme ning on pidevas konsensuse otsinguis nende lahendamiseks,” ütles Ojuland oma ettekandes.

“See edu häirib neid, kes ei ole huvitatud maailmas sellise julgeolekuarhitektuuri arengust. Seetõttu rünnatakse räigelt NATO ja Euroopa Liidu laienemist, naabruspoliitikat, idapartnerlust, aga ka kaitseotsatarbelise sõjavarustuse paigutamist nendesse liitudesse kuuluvatesse riikidesse.”

Ojuland pidas vajalikuks hinnata viimasel aastakümnel toimunut realistlikult. “On selge, et Kreml lähtub jõupoliitikast ning leiab, et suurvõimudel on täielik õigus oma riiklikke huve tagada teistega arvestamata,” märkis Ojuland. “Kremli eesmärgiks tundub ikka veel olevat Nõukogude impeeriumi aegse hegemoonia saavutamine endise NSVL ja Ida-Euroopa aladel.”

Ojuland lisas, et Venemaa julgeolek eksisteerib Kremli jaoks ainult teiste riikide julgeoleku arvelt. “Selle ilmekaks näiteks on Putini ajal suurte ressursside kulutamine spioneerimiseks, propagandaks ja rahvusvahelisel tasandil negatiivse kuvandi loomiseks Eestist,” lausus Ojuland.

Ojuland märkis, et Medvedjevi välja käidud moderniseerimispartnerlus võib aidata kaasa Venemaa demokratiseerumisele ja maandada teatud määral ka pingeid Venemaa naaberriikidega, kuid hetkel on vara öelda, kas moderniseerumispartnerlus jõuab retoorikast konkreetsete tegevusteni.

Konverentsil esinesid ELDR-i president Annemie Neyts, Venemaa Rahvademokraatliku Liidu esimees ja endine Vene Föderatsiooni peaminister Mihhail Kasjanov, välis-ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov, endine Venemaa majandusminister Jevgeni Jasin, endine Venemaa välisinvesteeringute komitee esimees Leonid Girgorjev, Taani parlamendiliige Michael Aastrup Jensen, Euroopa Liidu Venemaa esinduse asejuht Michael Webb, Levada Uuringukeskuse juhataja Lev Gudkov, Moskva Carnegie Keskuse sisepoliitika programmijuht Lilia Ševtsova, ajalooprofessor Nikita Sokolov jt.

Laupäeval kohtus Ojuland Jabloko partei juhtkonnaga, endise NSVL ja Venemaa asepeaministri Grigori Javlinski, Jabloko partei esimehe Sergei Mitrohhiniga ja endise Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Aleksei Arbatoviga. Kõne all olid Euroopa liberaalide ühised jõupingutused majanduskriisi ületamiseks ning Euroopa julgeoleku kindlustamiseks. Ojuland pidas vajalikuks, et Venemaa demokraatlikud jõud teeksid omavahel tihedamat koostööd.

Nii Jabloko partei kui Venemaa Rahvademokraatlik Liit (PDU Russia) on Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) liikmed.

Fotod kohtumisest Jabloko juhtkonnaga 26. juunil 2010

Kristiina Ojuland on visiidil Moskvas

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland sõidab täna, 24. juunil visiidile Moskvasse, kus esineb Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) ja Venemaa Rahvademokraatliku Liidu (PDU Russia) korraldataval konverentsil “Euroopa tee Venemaa jaoks – pettekujutelm või loomulik valik?” ettekandega julgeolekuprobleemide ühisest tõlgendamisest.

25. juunil toimuval konverentsil astuvad teiste seas üles ELDR-i president Annemie Neyts, PDU Russia esimees ja endine Vene Föderatsiooni peaminister Mihhail Kasjanov, Levada Uuringukeskuse juhataja Lev Gudkov, Moskva Carnegie Keskuse sisepoliitika programmijuht Lilia Ševtsova, ajalooprofessor Nikita Sokolov ning Kaasaegse Arengu Instituudi juhatuse esimees Igor Jurgens.

Laupäeval, 26. juunil kohtub Ojuland Jabloko partei juhtkonnaga.

Ojuland: Belgia toetab raudteevõrgustiku arendamist Euroopas

Teisipäeval, 22. juunil kohtus Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland Belgia peaministri ja valitsuse liikmetega arutamaks eelseisva Euroopa Liidu Belgia eesistumise prioriteete.

Rääkides transpordipoliitikast, rõhutas Belgia peaminister Yves Leterme vajadust arendada raudteesektorit, mis on võrreldes teiste transpordisektoritega oma arengus maha jäänud.

Kristiina Ojuland märkis, et eesistujariigil on tähtis roll Euroopa Liidu prioriteetide seadmisel. “Belgia toetus üle-Euroopalise raudteevõrgustiku arendamisele on tähendusrikas,” selgitas Ojuland. “Loodetavasti annab see tuult tiibadesse meie eesmärgile ehitada välja Tallinn-Berliin liin, mis avab meie jaoks teisedki Euroopa keskused.”

Kohtumisel Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni koordinaatoritega tõstatati teiste teemade seas ka Euroopa Liidus ühtse kontrolli rakendamine finantsteenuste üle ning võimalikud meetmed majanduskriisist ülesaamiseks, eriti mis puudutab majanduskasvu ja tööhõivet.

Ojuland: EL-Venemaa suhteid iseloomustavad piits ja präänik

Eile pidas Kristiina Ojuland Euroopa Parlamendi täiskogu istungil liberaalide fraktsiooni nimel kõne, milles rõhutas väärtuspõhist lähenemist suhetes Venemaaga.

“Rostovis Doni ääres toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine püstitas lootusi läbimurde osas omavahelistes suhetes, eriti mis puudutab majanduskoostööd,” ütles Ojuland.

“Läbimurre on võimalik, kui Venemaa teeb kõik endast oleneva oma majandus- ja õiguskeskkonna korrastamiseks,” rõhutas Ojuland. “Mis puudutab välisinvesteeringuid Venemaale, siis siinkohal soovime näha õiguskindlust, olgu selleks sektoriks energia või mõni teine valdkond.” Ojuland lisas, et Venemaa peab oluliselt parandama piiriületust kaupade veol.

Ojuland tervitas Inimõiguste Konventsiooni 14. protokolli ratifitseerimist ja surmanuhtluse moratooriumi säilitamist Venemaal. “Kuid tuletame meelde, et seni on täitmata kohustused, mis puudutavad Gruusiat,” lisas Ojuland. “Samuti soovime näha Venemaa poolset ausat koostööd Moldova ja Lõuna-Kaukaasia konfliktide lahendamisel.”

Ojuland lõpetas sõnavõtu kinnitades soovi on arendada Venemaaga pikaajalist partnerlust igas valdkonnas, kuid toonitas samas, et Euroopa Liit ei saa taluda oma partneri puhul kõrvalekaldeid, mis rikuvad õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. “Ükski majanduslik hüvis ei saa olla tähtsam väärtustest, mida Euroopa Liit esindab,” lausus Ojuland.

Ojuland: Eurotsooni liikmed võtku Eestist eeskuju

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland julgustas 14. juuni õhtul Euroopa Parlamendile edastatud pöördumises eurotsooni liikmesriike võtma Eestist eeskuju Maastrichti kriteeriumite täitmisel. “Eesti valitsus on pidanud langetama mitmeid raskeid, kuid hädavajalikke otsuseid, et stabiliseerida riigieelarve ning peatada majanduslangus,” teatas Ojuland. “Eelseisev eurotsooniga liitumine annab tunnistust sellest, et valitsuse tegevus on vilja kandnud.”

Ojuland avaldas lootust, et teisedki liikmesriigid on valmis võtma kasutusele meetmed, mis tagavad Euroopa majanduse ja rahanduse jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime, arvestades maailmamajanduses toimuvaid strukturaalseid muutusi.

“Euro kasutuselevõtt Eestis järgmise aasta 1. jaanuaril toimub kogu eurotsooni jaoks murrangulisel ajal,” märkis Ojuland. “Üleilmne majandus- ja rahanduskriis paljastas liikmesriigid, kes on ühiselt kokkulepitud kriteeriumitest süstemaatiliselt kõrvale hiilinud ning seadnud sellega ohtu ülejäänud liikmete majandused.”

“Käesolev kriis on äärmiselt õpetlik ja on eriti tähtis, et kõik eurotsooni liikmesriigid ja Euroopa Keskpank peaks hoolsalt silmas, et Maastrichti kriteeriumid oleksid pidevalt täidetud,” selgitas Ojuland.

Ojuland kritiseeris eurotsooni liikmesriikide kõrvalekaldumist Maastrichti kriteeriumitest, märkides et kriteeriumid muutuvad oma olemuses mõttetuks, kui liikmesriikidel lubatakse neist kõrvale kalduda ja teiste arvel “jänest sõita”. “Kuigi pretsedent on loodud, ei saa me loota päästepakettidele, mille abil korvata liikmesriikide vastutustundetuid majandus- ja rahanduspoliitilisi otsuseid,” toonitas Ojuland.

Ojuland lõpetas pöördumise märkides, et Eesti liitumine eurotsooniga saadab olulise julgustava signaali ning lubab uskuda, et viimasel ajal langustrendil ühisraha stabiliseerub peagi.

Tibet Sun kajastas avalikku kuulamist Tiibeti teemal

Väljaanne Tibet Sun avaldas uudise 6. mail korraldatud avaliku kuulamise kohta “Inimõigused Tiibetis pärast Pekingi olümpiamänge.”

Ojuland õnnitles Rahvaliitu

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland õnnitles Rahvaliidu liikmeid ja erakonna auesimeest, president Arnold Rüütlit, et suudeti seista konservatiivse maaerakonna püsimajäämise eest Eestis.

“Kunstlikud liitumised ja lahutamised erakonnamaastikul pole vastuvõetavad. Kui kellegil on erakonna juhtkonnas teised vaated, kui Rahvaliidu enamikul, siis ausam on lahkuda isiklikult sinna, kuhu sa tegelikult kuulud, näiteks sotsialistide juurde,” leidis Ojuland.

Ojuand ei pea viimasel ajal toimunud sündmusi Eesti erakondade ümber, kus mõne erakonna juhtkond on püüdnud liikmeskonna selja taga otsustada, mis poliitikat erakond ajama peab ja kuhu kuuluma, euroopalike tavadega kooskõlas olevaks.

Ojuland leiab, et seoses Rahvaliidu ja roheliste ümber toimunuga on vaja täpustada erakondade regulatsioone, et välistada analoogsete segaduste kordumist tulevikus.