EL peab võtma Venemaaga tõsise tooni

Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi kommentaar EuroparlTV uudisloos:

Ojuland: Ashton teeb Venemaa suunal tänuväärset tööd

Kristiina Ojuland on Situation in Russia

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kiitis Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnes Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldust olukorra kohta Venemaal ning märkis: “ALDE fraktsioon tunneb heameelt, et Euroopa Liidu välisteenistus suunab meie Venemaa-suunalist poliitikat – ühel häälel kõneledes saavutame enamat.”

Ojuland toonitas, et eurooplased soovivad näha Venemaas usaldusväärset partnerit. “Paraku ohustavad peaminister Putini ja tema õukonna püüded võimu säilitada meie partnersuhteid – Venemaal lokkav korruptsioon tõukab eemale välisinvestoreid ning kohvreid pakkivad ja režiimi eest pagevad venemaalased ei vasta samuti meie ootustele,” selgitas Ojuland.

Kõneledes eelseisvatest presidendivalimistest Venemaal, rõhutas Ojuland, et presidendiinstitutsiooni legitiimsus on eluliselt oluline nii arengutes Venemaal kui ka rahvusvahelisel areenil. “Mittedemokraatliku Venemaa koht G8-s või Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees on juba praegugi küsitav.”

Ojuland avaldas ühtlasi tunnustust Venemaa kodanikele, kes demonstratsioonidel nõuavad vabu ja õiglasi valimisi: “See on märk kodanikuühiskonna küpsusest.”

Ojuland: Venemaa valimised peetakse Putini plaani järgi

“Venemaa keskvalimiskomisjoni otsust viie presidendikandidaadi kinnitamise osas võib pidada üheks osaks Putini plaanist kindlustada mitte lihtsalt valimiste võit ning elimineerida võimalus, et valimised võiksid teisse vooru minna, vaid summutada igasugune opositsioon,” kommenteeris Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland presidendivalimiste eelset olukorda Venemaal. “Kindel valimiste võit esimeses ringis annaks Putinile uueks ametiajaks tunduvalt suurema enesekindluse, mis ilmselt kandub edasi ka järgmiste valimisteni.”

“Prohhorov, Zjuganov, Mironov ja Žirinovski – ükski neist ei ole tõsiseltvõetav konkurent Putinile,” selgitas Ojuland. Moskva lehe “New Times” andmetel helistas Prohhorovile Putin isiklikult, et see oma kandidatuuri üles seaks. “Fakt, et Putinile ei tule tulevastel valimistel tugevat vastast, oli juba ammu teada, kuid inimestele üritati jätta muljet, et kõigil oli võimalus oma kandideerimistaotlus esitada,” jätkas Ojuland. “Rääkimata jäeti lihtsalt asjaolu, et see võimalus oli pelgalt formaalne ning seegi oli Kremli otsustada.”

Jabloko liidri Grigori Javlinski ja Irkutski oblasti kuberneri Dmitri Mezentsevi taotluste tagasilükkamine kitsendab inimeste ringi, kelle elektoraadiga Putin oleks pidanud mingil määral arvestama. Kuna Putini toetus on hetkel alla 50%, siis oli nad vaja likvideerida, et valimispäeval saaks vähemalt 51% valimissedelitest Putini kasuks lugeda.

Liberaalse poliitilise liikumise PARNAS üks juhtidest Mihhail Kasjanov otsustas ise kandideerimisest loobuda, sest nagu 2008. aasta valimised juba näitasid, siis ausatest valimistest on Venemaal asi kaugel. Ojuland sõnas: “Arusaadavalt pole mõtet näha vaeva lihtsalt selle nimel, et Kremlil tekiks võimalus sind ilma põhjuseta nimekirjast maha tõmmata.”

Ojuland sedastas, et see kõik annab märku sellest, et hiljutised meeleavaldused Moskvas ja mujal Venemaal ei ole Kremli juhtimisstiili eriliselt mõjutanud. “Kui üldse, siis pigem on Putin käitunud veelgi resoluutsemalt, järgides eeskujulikult huvidest sõltuva reaalpoliitika põhimõtteid ning purustades nende venelaste lootused, kes on tänavatel meelt avaldanud ning seisnud ausa ja väärtuspõhise poliitika teostamise eest,” märkis Ojuland

“Samas, vaadates poliitiliselt jõuliselt aktiviseeruvat Venemaa keskklassi, ei ole tulevik liiga tume ning ma usun, et märkimisväärne murrang Venemaa poliitikamaastikul on peagi silmapiiril,” võttis Ojuland oma seisukoha kokku.

Ojuland: ACTA ei vääri toetust

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kinnitas, et ta ei toeta ühtegi eelnõud, mis võiks kujutada potentsiaalset ohtu inimõigustele ja kodanikuvabadustele Euroopa Liidus. “ACTA on praegusel kujul Eesti inimeste seisukohast pigem ebavajalik,” ütles Ojuland. “Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust.”

Kristiina Ojuland ei osalenud 2010. aasta 24. novembril toimunud ACTA’t puudutava resolutsiooni hääletusel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.

Ojuland toetab LGBT inimeste õigusi

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland allkirjastas täna esimese Eestist valitud Euroopa Parlamendi 7. koosseisu liikmena ILGA-Europe’i koostatud 10-punktilise deklaratsiooni LGBT inimeste õiguste kaitseks.

Ojuland: Taiwani valimised kinnitavad demokraatia võimalikkust hiina ühiskonnas

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland avaldas tunnustust demokraatlike presidendivalimiste toimumisele Hiina Vabariigis ehk Taiwanis. „Järjekordsete vabade ja õiglaste valimiste toimumine Taiwanis kummutab eksiarvamuse, et demokraatia ei ole hiina ühiskonnale omane,“ selgitas Ojuland.

Kuigi Liberaalse Internatsionaali liikmeserakonna Demokraatliku Progressipartei kandidaat Tsai Ing-wen, kes oli valimistel ainus naiskandidaat, saavutas praeguse presidendi Ma Ying-yeou järel esialgsete andmete põhjal teise tulemuse, tundis Ojuland heameelt valimiste võistluslikkuse üle. „Sõjaväelise diktatuuri taandumise järel on Taiwanis toimunud muljetavaldav režiimisiire,“ märkis Ojuland. „Taiwani demokraatiat tuleks eeskujuks tuua ka Mandri-Hiinale.“

Täna, kui oli loetud 80% Taiwani presidendivalimistel antud häältest, teatas Guomindangi kuuluv praegune president Ma Ying-yeou oma võidust.

Muutumise seaduse aasta

Pole salatarkus, et meid ümbritsev maailm on pidevas muutumises. Muutusi on peatada raske, enamasti võimatugi. Ometi elame sageli jäävusega seotud unistustes ja lummuses, mis mõjutab meie elu, takistades ümbritseva selget mõistmist. Poliitikas on sellise, klammerduva ja eitava seisundi nimi stagnatsioon.

Nõukogude perioodiga seotud stagnaaega mäletavad Eestis veel paljud, Brežnevi valitsusaeg Nõukogude Liidus seostub enamikele just selle nimetusega. Mööduval, 2011. aastal on stagnatsiooniajastu vaimust ning sellega kaasnevast põhjust rääkida enam kui küll. Huvitaval kombel on just sel aastal paigalseis ja sellest vabanemise vajadus Euroopas ringi ja väljapoole vaadates igal tasandil nähtavad.

Euroopas oleme tunnistajaks sumbumisega kaasnevatele nähtustele, mis avalduvad poliitikas ning seeläbi meie igapäevases elus tsentraliseerimise, tagatubade võimukasvu, ideedepuuduse ja tõenäoliselt ühe ajastu lõppu märkivate skandaalidereana, alates mitme Euroopa Parlamendi liikme altkäemaksuvõtmisest, Dominique Strauss-Kahni vastu esitatud süüdistustest kuni kodumaiste päevakangelaste tegudeni. Saame ja peame rääkima jätkuvast võimu ja rahva võõrandumisest, võimu tsentraliseerimisega kaasnevatest ohtudest ning eetikakriisist.

Eurokriisi ja Euroopa Liidu kriisiga koos moodustab mandumine Eestis tõeliselt kehva kokteili. Stagnatsioon on justkui korraga kõikjal – erakondadest ning riigiasutustest kuni kodanike mõttemallideni. Sumbumine ja valitsustest võõrandunud ning (tasuvamaid) töökohti otsiva rahva lahkumine Ida-Euroopa riikidest on kasvav muretvalmistav tendents. Paraku lahendust ei paista, sest majandusanalüütikud prognoosivad depressiooni süvenemist seoses lähiaastatel eelseisva majanduslangusega.

Tänane Euroopa kriis on samal veidral moel seotud stagneerumise ning unelmates elamisega. Selle juured peituvad osalt bürokraatiamasina raskuses, liigagi sageli just omaaegse Nõukogude Liidu juhtimisele sarnanevate vigade tegemises ning taaskord – jälle sumbumises, võõrandumises, tagatubades tehtud otsustes. Kui Ida-Euroopa elanike tasemel on noorematel inimestel võimalus lahkuda Lääne-Euroopasse, siis sealt lahkumine eurooplastele enam nõnda lihtne lahendus pole. Euroopa selg on tänaseks vastu seina.

Vaatamata sellele, et OECD andmetel kasvas Eesti majandus lõppeval aastal 8%, on siingi tunda rahulolematust, kuigi olukord teistes Ida-Euroopa riikides on objektiivselt oluliselt kehvem. Oleme enda suhtes kriitilised, mis ei ole sugugi halb, kuid peame ennast võrdlema teistega ja aru saama, et Eesti seisab kindlalt oma jalgadel.

Paljudes riikides alates Kreekast kuni Ühendkuningriigini on toimunud suuri rahvaväljaastumisi ning õhus on tunda muutuste vajaduse kirbet hõngu. Euroope Liidu tänased juhid – Herman Van Rompuy ja José Manuel Barroso – on koos valitsusjuhtidega maadelnud kogu aasta võlakriisi tagajärgedega: päästetud sai Dexia pank, erasektorilt Kreekale antud võlgu kärbiti 50% ning loodi triljonieurone Euroopa Finantsstabiilsuse Fond. Ent uusi ideid ei ole, kuidas tagada Euroopa majanduse pikaajaline jätkusuutlikkus, kui mitte arvestada Merkozy pakutud uut EL aluslepingut, mis viiks suurema tsentraliseerimiseni. Bürokraatlik lähenemine, mis kutsub sisuliselt üles föderatsiooni loomisele, ei ole minu arvates kodaniku elujärje parandamise seisukohast veenev.

Lõppevat aastat jääb tähistama euro kui valuuta küsimärgi alla sattumine. Euro jäi alles, ent võib juhtuda, et tuleb Jaapani ja Ameerika Ühendriikide kombel hakata raha juurde trükkima. Teine võimalus on öelda kõige kõrgemal poliitilisel tasemel välja karm tõde, et tuleb lõpetada üle jõu elamine ja naasta reaalmajandusse – nii palju kui riigi sissetulekud võimaldavad, nii palju saab avalik sektor ka ümber jaotada. EL tasemel oleks selle mõtte väljaütlemine lihtsam kui igas liikmesriigis eraldi.

Üleilmse majanduskriisi eel tegi Ühendriikide valitsus saatusliku valiku, otsustades pankadele anda maksumaksja rahakoti arvelt abi ning nõnda muuta kapitalistliku mudeli seadust – midagi pole tasuta, iga lõuna eest tuleb maksta. Vigase süsteemi ja pankurite uljad manöövrid maksid kinni maksumaksjad ning tegelikult ei muutunud midagi peale selle, et Ühendriikide „lahendus“ levis kiiresti ka teiste hädaliste õuele. Muutumise seadus aga ütleb – miski pole igavene, ka mitte ükski majandussüsteem, riik või valitsus. Läbi ajaloo on sotsiaal-majanduslikud formatsioonid ennegi muutunud. Paistab, et erinevatel tasemetel tekkinud seisaku ja peataoleku taga on just selle lihtsa tõe eiramine ja mittetunnistamine. Ka Euroopa kolistab Washingtoni ja Wall Streetiga samas ämbris ning üritab iga hinna eest status quo’d säilitades tulevikust lihtsalt mööda vaadata.

2011. aasta oli Occupy!-aasta. Huvitaval kombel polnud ka 1% rikaste vara jagamist nõudnud protestijatel pakkuda tuleviku tarbeks konstruktiivseid lahendusi või ideid. Stagnatsioon rahvusvahelises rohujuuretasandi protestiliikumises – kas ei kõla see juba küllalt ehmatavalt? Ja millist muutust toonuks protestijate nõudmise täitumine? Ei muud, kui nende endine elatustase, töökohad, elustiil ning mõtteline maailm muutunuks tagasi endiseks. Kuid muutumise seadus ütleb, et klammerdumine on mõttetu. Seega on endiseihalus vaid eksitav lummutis ning takistab tegelikkuse tajumist ja toimivate lahenduste leidmist.

Nii tuleb pilku mikro- ja makrotasandile heites küll päris suure kahetsusega märkida, et vigadest õppimine pole tänapäeval moes ja vähemalt retoorikas paistab teiste seast silma küll hoopis ehmunud idanaaber Vladimir Putin, kes lubas kohemaid tagasi astuda, kui enamus Venemaa rahvast seda soovib.

Kuigi Putini lubadust on raske muigamata kuulata ja uskuda, annavad nii Venemaal, kui araabiamaailmas toimuvad reaktsioonid märku paigalseisu ja sumbumise lõpust. Araabia kevad, Jasmiinirevolutsioon, diktaatorite kukkumine ühel või teisel moel, Euroopa Liidu ränk kriis, Venemaa kodanike valge väljaastumine – kõik need märkimisväärsed globaalsed sündmused on mööduva aasta lapsed. Kodumaal saame meenutada Keskerakonna idarahaskandaali, IRLi idarahaskandaali, stagnatsioonimaigulisi presidendivalimisi, ettearvatava tulemusega riigikogu valimisi, eurorahaga liitumist ja kohati lausa uskumatut hinnatõusu.

Euroopas on olnud ränk aasta, märke positiivsetest lahendustest aga tegelikult ei ole. Kuidas iganes, saab uus, 2012. aasta olema raskusterohke ja ärev. Maailm on otsekui sügavast unest ärkamas ning ei taha esialgu avatud silmade ees avanevat pilti uskuda. Tagasipöördumine vanaviisi elamise ja olemise juurde näib aga võimatu ning muutuda tuleb.

Tõenäoliselt oli ka lõppeval aastal üheks enimkorrutatud sõnapaariks poliitkoridorides “demokraatia“ ja „kriis“. On ohu märk, et demokraatlikel valimistel on mitmetes riikides parlamenti valitud ning valitsusse võetud äärmuslikud parteid, kelle seisukohad ei ühti üldtunnustatud demokraalike põhimõtetega. Kui peaks juhtuma, et need jõud saavutavad enamuse, siis satub kahtluse alla nende juhitavate valitsuste tahe ja võime käituda demokraatia printsiipidega kooskõlas. Vähemal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on ilmnenud juba selged tendentsid. Demokraatiat ei saa kohelda kui midagi iseenesestmõistetavat, vaid see eeldab pidevat tööd. Samas ei ole demokraatia ega kapitalism sellisel kujul jäävad nagu me neid tunneme, vaid samuti muutumas ja arenemas.

Demokraatia mõistest on lahutamatud eelkõige inimesed, asjadest õigete nimedega ausalt rääkimine ja ühised otsused. Kriiside taga kipuvad sageli olema taas inimesed, kuigi pisut teistsugused, asjadest valede nimedega ebaausalt rääkimine ja avalikkuse eest varjus tehtud otsused ning teod.

Muutumise seadus armastab arutlevaid inimesi. Rääkigem siis uuel aastal palju ja kõigest, eriti sellest, mis puudutab meie tulevikku. Vaikides ei kuule keegi meie mõtteid, vaikivana sõna sekka öelda ei saa. Rääkigem avalalt isegi siis, kui see pole eestlastlik komme, sest muutuma peame meiegi, teisiti enam ei või. Ja lõppude lõpuks – see on ju meie kõigi ühine uus aasta, liiga paljuski ühiste probleemide, murede, kuid ka rõõmudega.

(Artikkel avaldati 30. detsembril 2011 toimetatud kujul Delfis)

Ojuland ja Strider Euroopa Parlamendis: Inimõigused peavad olema tagatud ka vaidlusaluste piirkondade elanikele

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland korraldas täna Euroopa Parlamendis seminari Azad Kašmiri, Ida-Turkestani ja Gilgit-Baltistani olukorrast, kus esines kirjanik, kolumnist ja inimõiguslane Roy Strider. Seminaril juhiti tähelepanu ka Talibani laienemisega seotud probleemidele.

“Tegemist on piirkonnaga, mille saatus on paljudele meist teadmata, ent seda olulisem on juhtida tähelepanu seal toime pandavatele inimõiguste rikkumistele,” selgitas Ojuland. “Inimõigused on üleüldised ja võõrandamatud ning Euroopa Parlament ei saa mööda vaadata nii Pakistani võimude kui Talibani võitlejate hirmutegudest Azad Kašmiris ja Gilgit-Baltistanis või Hiina võimude repressiivsetest meetmetest Ida-Turkestanis ehk Uiguurias.”

Roy Strider peatus pikemalt Gilgit-Baltistani olukorral. “Gilgit-Baltistan ei saa Pakistanilt ametliku provintsi staatust seoses vaidlusaluse Kašmiri küsimusega, kuid suurriikide võimumängud ei tohi Euroopa demokraatliku mõtteloo kohaselt olla inimõigustest ja inimeste tahtest ülimad,” rääkis Strider. “Lahendus oleks referendum, soovi korral iseseisvus. Inimestel peab olema võimalus oma tuleviku, oma maa tuleviku, oma kodumaa maavarade ja teiste loodusressursside kasutamise üle otsustada.”

Seminaril esines ka endine Euroopa Parlamendi liige ja Lõuna-Aasia Demokraatliku Foorumi tegevdirektor Paulo Casaca, Uiguuri Maailmakongressi eriesindaja Euroopa Liidu juures Mehmet Tohti ning Rahvusvahelise Rahu- ja Demokraatiakeskuse tegevdirektor Mumtaz Khan.

Azad Kašmir, osa Ida-Turkestani ja Gilgit-Baltistan on vaidlusalused territooriumid India, Hiina ja Pakistani piiril.

Eelteade: Ojuland osaleb Aserbaidžaani infotehnoloogiamessil

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland sõidab täna Aserbaidžaani osalema infotehnoloogiamessil BakuTel-2011. Ojuland saadab koos president Arnold Rüütliga Eesti ettevõtjatest koosnevat delegatsiooni 23.-26. novembril Bakuus toimuval messil, kus tutvustatakse Eestis välja töötatud infotehnoloogilisi lahendusi ning arutatakse võimalusi kahepoolsete suhete tihendamiseks.

Ojuland: Euroopal on aeg hinnata ümber suhted Venemaaga

Täna lõppes Helsingis Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni korraldatud kahepäevane konverents “Helsinki 2.0 – For Democracy and Rule of Law in Russia”, kus üht paneeldiskussiooni juhatas Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland.

“Rahvusvahelises kogukonnas on ettekujutus Venemaa olemusest ja tulevikust saanud oluliselt selgemaks: tegemist on autokraatliku režiimiga, mis tõotab järgmised 12 aastat kulgeda Putini juhtimisel,” ütles Ojuland, kes on ALDE fraktsiooni kõneisik Venemaa küsimustes. “Euroopa peab asuma seniste suhete revideerimisele ja uue strateegia ettevalmistamisele.”

Ojulandi sõnul tegi ALDE fraktsioon ettepaneku lükata edasi Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumine.

“Venemaa on Euroopa Nõukogu liige ning seega kohustatud tagama vabade ja õiglaste valimiste läbiviimise. Selle nõude rikkumisel on Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) võimalik Vene delegatsiooni volikirju mitte ratifitseerida,” märkis Ojuland. “Konverentsil otsustatigi vastavasisuline ettepanek ENPA-le teha.”

Ojuland pidas samas oluliseks, et Euroopa kodanikuühiskond taastaks Helsingi liikumise, mis aitas oluliselt kaasa Nõukogude Liidu diktatuuri kokkuvarisemisele.

Konverentsil esinesid mitmed Euroopa tipp-poliitikud nagu ALDE fraktsiooni esimees ja endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt, Euroopa Parlamendi asepresident Edward McMillan-Scott, Soome kaitseminister Stefan Wallin ning erakonna PARNAS esimees ja endine Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov. Venemaa inimõiguslastest viibisid konverentsil Lilia Shevtsova, Sergei Kovaljov ja Ljudmila Aleksejeva.