Kakskümmend aastat tagasi olime teel tagasi vabadusse, meie kõigi huulik kõlas vapralt „eestalne olla on uhke ja hää”. Kindlasti oli 80-nendate lõpus eestlaste jaoks oma identiteedi taasleidmise ja tunnetamise kõrghetk. Praegu oleme pea kaks aastat olnud EL täisliige. Oleme saanud kauaigatsetud klubi liikmeks ajal, mil Liit ise sumab sisekaemustes. Euroopa otsib identiteeti. Ja meie ühenda 25-st rahvusriigist oleme tõsise küsimuse ees- quo vadis europa?Peale PSL tagasilükkamist referendumitel Hollandis ja Prantsusmaal on rahvusvaheline ajakirjanudus kubisemas esseedest, atriklitest ja reportaazidest sellest, et Euroopa on kriisis. Ühed püüavad ajahteke kasutades tõestada seda, et ainuvõimalik tee edasi on luua „Euroopa Ühendriigid”, teised püüavad otsida vastuseid küsimustele, kus on Euroopa piirid, milline on tema roll maailas, milline on õige sotsiaalne mudel jne.

Sageli unustatakse aga peamine küsimus- kelle jaoks meil seda kõike vaja on? Sageli räägitakse, et kodanikud on eemaldunud poliitikast, ja seda eriti EL tasandil. Meie poliitilised juhid Els liikmesriikides peaksid lähtuma eelkõige inimesest, kodanikust ja sellest, et EL on kodanike jaoks, lähtuda tuleb sellest, mis kodanikule korda läheb, tema elu kõige otsesemalt puudutab. Kui 50 aasta eest Söe-ja Teraseühenduse leping jõustus ja esimene formaalne side 6 riigi vahel loodi, olid kodanike ootused kõrged- ei iial enam ei tohi korduda sõda Euroopa riikide vahel. Kahtlemata oli see toonasele põlvkonnale enneolematuks trimfiks, kodanike väljavaated majanduse ülesehitamiseks ja turvalisuse loomiseks olid kõrged. Usun, et toonase ühenduse kodanike eneseusk edu saavutada oli oliliseks edasiviivaks jõuks. Täpselt nii nagu meil Eestis praegu. Me usume Euroopasse, seda näitavad kõik viimase aegade küstilused. Ma arvan et, et eestlased võivad häbenemata öelda „euroopalne olla on uhke ja hää”.

Kuid ometi räägime me täna kriisist Euroopas, mille eesmärgid on hajali ja eks see ole ka ju põhjus, mis me täna siin Riigikogu saalis selle küsimuse juures oleme. Mida teha?

1. Identiteet

Ükskõik, millise eluvaldkonna juurde tulla, jõume me ikka identiteedi juurde. See on kogum eurooplaste väärtushinnangutest, hoiakutest, kultuurist, keelest, traditsioonidest. Igal rahvusel on identiteet kujunendu oma rada mööda, sellest tõsiasjast ei saa me kuidagi mööda vaadata. Ka ei ole võimalik defineerida ühtset Euroopa identiteeti. Parntsuse pm Dominique de Villepin viitas 27 jaanuaril oma Saltzburgi kõnes Georges Steinerile, kelle kohaselt tunnevad eurooplased end kodus igal pool, kus on kohvikud. Sest need on kosmopoliitsed kohad, kus loetakse maailam ajalehti ja suheldakse ning filosofeeriatkse. See on väga romantiline lähenemine Euroopalikule idetiteedile, õieti see ongi puh-euroopalik lähenemine. Ehkki, noorema põlvkonna jaoks kõlab selline romantism vast isegi kentsakalt, sest noorte suhtluskoht on täna pigem internet ja oma blogid.
Kuid just noored on eelkõige need, kes täna vajavad selget arusaama Euroopast. Leian, et noori ei tohi viia segadusse mingite abstraktsete Euroopa juttudega. Rahvuslik kasvatus on ka 21 sajandil oluline, et mitte oma juuri kaotada. Ükski eurooplane ei ole ilma rahvuseta, vaatamata jiljuti EP poolt välja antud kleebistele, mille peal on tekst 457 miljonit- üks aadress. Kõlav võikalt ja meie jaoks Eestis on see tuntud loosung eelmisest liidust.

Kuid selles kohvikuteoorias on ka üks nõrk koht- nimelt mitte kõiki euroopalsi ei saa kvalifitseerida automaatselt kohvikuinimesteks. Kui prantsalse jaoks on loomulik hommikuti enne tööleminekut nurgapealsest cafest läbi astuda, võtta crossant ja tass kanget kohvi, siis eestalne sööb ikaa kodus rahulikult oma vorstileiba või juustusaia. Ususn, et paljud eestalsed on sarnaselt minuga läbi elanud tõelise kultuurishoki, kui prantsuse kultuuriruumis viibides tuleb igal hommikul leppida sarvesaiaga. Harjumus migagi soolast hommikueineks võtta on suur, nii mäletan veel nüüd, 14 aastat hiljem seda tunnet selgesti. Seetõttu on EL liikmena oma identiteedi juurde jäämine üks võtmeküsimustest. Tuletaksin siinkohal meelde Margaret Thatcheri 1988 aastal peetud kõnet Brügges Euroopa Kolldezis, kus ta ütles” Euroopa on tugevam, kui Prantsusmaa jääb Prantsusmaaks ja Suurbritannia Suurbritanniaks, igaüks oma traditsioonide ja identiteediga. Oleks rumal üritada neid mingi fiktiivse Euroopa identiteedi raamisesse suruda.”

Oleme EL liikmed, kuid meie ülesandeks on oma rahvuslik identiteet keel ja kultuur säilitada.

Mõistagi on meil EL-s ühised väärtused nagu bemokraatlikud vabadused, inimõiguste austamine, õigusriigi põhimõtted. Kuid me peame säilitama ka tulevikus euroopalike kultuuriväärtuste teadvustamsiel irahvusliku dentiteedi. Oleks küll kole, kui Mozartist, kellest on viimastel kuudel kui Euroopa sümbolist palju juttu olnud, räägitakse tulevikus vaid kui eurooplasest, jättes kõrvale tema austria päritolu.

Oliliseks identiteedi mõjutaks on kahtlemata Euroopas olnud kristlus. Kuid paralellselt on eksisterinud ka hellenistlikud väärtused, mis lubavad mõelda võtmes, et kõik on võimalik, olgu selleks kasvõi lähenemine kaasaegsele teadusele. Samas on kritluse poliitline mõju tõusmas, eriti kui arvestada sündmusi, mis on arenenud peale 9/11. Küsimus Elst kui kristlikust klubist on tõusnud eriti aktuaalseks seoses Türgiga liitumisläbirääkimiste alsutamise ajal. Ka PSL valmimise käigus käisid väga teravad vaidlused slle üle, keas kirjutada lepingusse sisse, et EL on krtilikel väärtustel põhibev ühendus või mitte. Peale pikki vaidlusi jäi see siiski välja, sest nii soovis enamik riike. Vaidlused aga selles vallas jätkuvad.

II. Teine suur küsimus EL ees on demograafiakriisiga toime tulemine. Euroopa rahvsastik vananeb ja väheneb. Kahtlemata on ka see Eesti jaoks oluline väljakutse. Rahvastiku vananemine toob kaasa märgatavaid sotsiaal-majanduslikke muudatusi. Setõttu on rahvastiku säilimise ja juurdekasvu küsimus üle rahvsuriikide piiriide omane suurmeale osale liikmesriikidest. Samas ei ole keegi pakkunud täna arvestatatvat motivatsioonisüsteemi sündivuse suurendamiseks. Kaasaegne kõrge elustanard Euroopas on toonud kaasa hedonistliku ellusuhtumise või pühendumise karjäärile Ja seda ei ole võimalik tagasi keerata. Pigem tuleb mõelda uut tüüpi sotsiaal-ja pensionisüsteemidele tänaste noorte jaoks. Ja need ei saa olla stantartsed üle-Euroopalised süsteemid. Igas EL riigis on omad nüansid ja iga liikmesriik saab seda teemat individuaalselt käsitleda.

Tuleb mõelda ka tööturule. Immigratsioonist räägitakse kui võimalikust lahendusest rahvsatiku vananenmise vältimiseks. Kuid ka siin oma oma ohud. Immigrantide integreerimine euroopa kultuuriruumi on pikaajaline protsess ja mitte alati ei ole tulemus edukas. Pealegi, nagu elu on näidanud, kasvatab liiga suur muust kultuuriruumist tulnud inimeste osakaal Euroopa riikides pingeid, tekitab ekstremistlikke erakondade teket ja kasvatab asjatuid marurahjvuslikke meeleolusid. Seetõttu peavad EL liidrid väga tõsiselt kaaluma immigratsioonipoliitka juures Euroopa riikide absorbeerimisvõimet uute immigrantide juurdetulekul. Täna oleme suurets Euroopa linnades harjunud nägema kritlike katedraalidega kõrvuti mosheesid ja …. Kuid me oleme olnud tunnistajaks ka Londoni enesetaputerristide poolt korrladatud palhvatustele ja laialdlaste rahutustele Parntsusmaa eri paikades mõned kuud tagasi.

Lausa ohtlikuks pean ma Verhofstadi üleskutset ühtne Euroopa immigratsioniteenistus. Mida selle all silmas peetakse? Eriti tähelepanekuks teeb meid ka see, et loomisel on 4 suur üle-euroopalist fondi immigrantide intgreerimiseks või siis nende tagasisaatmiseks maadesse, kust nad pärit on. Oleme neid küsimusi ka oma komisjoni istungil arutanud koos sise- ja justiitsministeeriumi esindajatega ja võtnud seisukoha, et loodavad fondid saavad tegutseda individuaalselt liikmesriigis ja katta neid vajadusi, mis sellel konkreetsel riigil parasjagu on. Oleme hoiatanud, et me ei toeta mingi nn üle-euroopalise immigrantide jaotusvõrgu võimalikku loomist.

III: majandus – või poliitline liit

EL seisab silmitisi globaalse konkurentsiga. Samas on konkurents tervitatav ja lõpptulemusena edasiviiv jõud.

EL on loodud eelkõige majandusühendusele. Suur osa EL liidreid kritseerib EL kui väheamitsioonikat ja vaid majanduslikule koostööle suunatud ühendust. Aga mis siis selles halba on? Lõppude lõpuks on just majanduslik huvi see, mis inimsed liikuma paneb, ettevõtlust ja kaubandust arendab. Kõrgelennulised unistused poliitlisest liidust jätavad iniemse üldreeglina ükskõikseks, sest see jut.t on liiga abstraktne ja isegi mitteusutav. EL alusepanijad Robert Schuman ja Jean Monnet soovisid samuti EL näha poliitilise ühendusena. Eesmärk liikuda poliitlise liidu suunas ei saa olla iseenesest taunitav. Küll aga kõlab see ebausutavalt, kui olulistes asjades ei suudeta omavahel kokku leppida või siis kokkulepitut ellu viia.Usun, et poliitline liit saab tekkida loomuliku arengu tulemusena ja kodanike toetusel. Paljud Euroopa liidrid väidavad oma sõnavõttudes, et kodanikud soovivad poliitlist Euroopat. Aga keegi ei ole konkreetselt ölenud, mida selle all tegelikult silams peetakse. Kas see tähendab seda, et 457 miljonit Euroopa liidu kodanikku saaavad ühel päeval valida omale otse presidenti? Või tähendab see tihedamat koostööd välis- julgeolku ja kaitsepoliitka osas? Tegeliklt puudub täna selge visoon ja mudel, mida kodanikele pakkuda. Aga ilma selleta ei ole mõtet umbmäärast juttu rääkida. Inimstel peab olema võimalus otsustada, kas neile pakutav mudel sobib või mitte. Poliitilist Euroopat ei saa ja ei tohi teha kusagil tagatubades. Kui sellega soovitakse tõsselt edasi liikuda, siis peab see olema lõpuni aus ja läbipaistev.

Kõne Poris

Avaldame toetust valitsusele aktiivse ja sisuka välis ning julgeolekupoliitika elluviimisel. Lisaks välisminitri poolt ettekantule lubage mul RE fraktsioni nimel lisada mõned tähelepanekud.1. EL ja NATO laienemine. Eesti on olnud EL ja ka NATO laienemise järjekindel toetaja ja välisministri sõnum on täna selge- Eesti jääb ka edaspidi EL laienemise pooldajaks. Peale Bulgaaria ja Rumeenia liitumist EL-ga 1 jaanuaril kasvab EL elanikkond 500 miljoni inimesega ühtseks majanduspiirkonnaks- see on rohkem kui USA ja Venemaa elanikkond kokku. Ometi ei tähenda see, et El edasisel kasvamisel on piir- 500 miljonit ei ole kaugeltki võrreldav Hiina või India elanikkonna arvukusega, rääkimata sealse juurdekasvuga.  

Enamik Lääne-Balkani riike, kes said 2003 aastal Tessaloniki tippkohtumisel selge liitumisperspektiivi, teevad hoolega kodutööd EL lähenemise suunal. Eeskätt tuleb siin silmas pidada Horvaatiat, keda ka EK president Barroso oma teisipäeval EP-s rahvusparlamentide esindajate ees peetud kõnes pidas tõenäoliseks järgmiseks liitujaks.

Välisminister lähenes individuaalselt igale Lääne-Balkani riigile nende püüdluste kirjaledamisel EL ja NATo suunal. Vaid Kosovo staatuse määratlemise osas kordaksin läinud nädalavahetusel Berliinis Martti Ahtisaari poolt öelud mõtet, et iga üksikjuhtumist tuleb käsitleda eraldi ja individuaalselt tõmabamat paraleele teiste konfiktipiirkonadaga, eeskätt Trasnnestrias või Kaukaasias. Lähtuda tuleb sui generis printsiibist.

Läbirääkimised Türgiga on saanud omamoodi sisepoliitliseks lakmustestiks nii mõneski vanas Euroopa Liidu liikmesriigis. Leiame, et Türgit tuleb praeguses läbirääkimiste etapis just moraalse külje pealt toetada.Kõige lihtsam on käega lüüa ja alla anda- tundub, et just sellised meeleolud on Türgis maad võtmas. Kuid see oleks äärmiselt vale strateegiline asjade käik nii EL kui ka Türgi enda jaoks. Türgil ei tohi laskuda oma liitumisprotsessis masendusse .Omale seatud eesmärkide suunas tuleb liikuda ja raskusi peab suutma ületada, vajadusel toetudes sõprade abile. EL ei saa kasutada siin ebaprortsionaalseid vahendeid läbirääkimiste peatamiseks. Kuid samas tähendab EL-ga liitumisprotsess ilmselgelt teatud kohustuste ja kriteeriumite täitmist liituda sooviva riigi poolt- see kehtis meie suhtes ja see peab kehtima ka uute liituda soovivate riikdie suhtes, sealhulgas ka Türgi suhtes.

2. Idanaabrid . Mis puudutab idanaabreid, siis meie abi ja toetus ei või piirduda ainult heade sõnadega. Õhust ja armatusest elamine ei saa kesta igavesti. Erinevalt Lääne-Balkani riikidest on Ukraina, Moldova ja Gruusia ja teised tunduvalt ebamäärasemas seisundis. Ja neil puudub kindlus EL liitumisperspektiivi osas . Kõige aktuaaslem teema on aga eelkõige seotud nende kaupade pääsuga EL turule. Turg, turg ja veelkord turg on see, mida need riigid vajavad selleks, et pääseda sõltuvusest ebakindlusest.

Me peame idanaabrite suunal edendama senisest rohkem kaubavahetust, reisimise lihtsustamist, aga ka kaasatust külmutatud konfliktide lahendamisel.

Meie ülesanne on jagada lisaks muule ka oma kogemust kannatlikkusest nii EL kui NATO liikmesriigiks saamisel. Me peame oma Gruusia sõpradele korrutama nagu mantrat- rahu, ainult rahu. Ka president George W. Bushi sõnum Tallinnas antud intervjuus oli samas vaimus väljendantud.

Peale Rumeenia EL-ga liitumist võib eeldada, et ka Moldova teema tõuseb EL päevakorda tunduvalt akutaalsemas tähenuses kui seni. RE on siin selgel seisukohal – Venemaa peab täitma oma rahvusvahelise kohustuse ja oma väed transnestriast välja viima nii nagu ka Gruusiast.

3. Venemaa ja Valgevene

Välisministri sõnum Venemaa ja Valgevene suunal on kristallselge- nenedes riikides toimuvad sündmused ei jäta EL ja NATO liikmeid külmaks. RE kutsub üles toetama neid, kes veel julgevad Venemaal või Valgevenes demokraatiat edendada. Rahvusvaheline liberaalide kogukond, kuhu RE kuulub, on tõsiselt mures Venemaal toimuvate poliitliste õiguste, sealhulgas inimõiguste piiramise pärast ja seetõttu kutsume teisi Eesti erakondi aktiivselt toetama oma agoonias olevaid sõsraparteisid Venemaal, keda lämmatab Ühtse Venemaa elik Putini partei haare. Siinkohal tahan rõhutada seda, et RE-le jääb sügavalt arusaamatuks Keskerakonna sehkendamine Putini parteiga ja Keskerakonna liikemte hiljutine käik Jekateringurgis toimunud Ütse Venemaa kongressile peaks tekitama Eestis erilist valvsust. Eesti ajakirjandusel, aga võib-olla ka mõnedel asjaomastel asutustel on siin väga oluline roll, et välja selgitada niisuguste kontakide tegelikud tagamaad.

Rahvusvaheline ajakirjandus kubiseb artiklitest, mis on murest kantud Venemaal toimuva pärast. Selle nädala Economist ütleb otse välja, et Kremlis istub endine KGB agent, kes ei vali vahendeid oma konkurentide hävitamiseks. Economist räägib ka otsesõnu uue külma sõja puhkemise ohust.

Meie jaoks on selge, et Jeltsini-aegne demokratiseerimise anomaalia on selleks korraks Venemaal läbi ja Venemaa poliitika on tagsi oma tuntud vormis- nii nagu me teda viimase 3 sajandi jooksul tunda oleme saanud. See on poliitika, kus demokraatlikke väärtusi peetakse pigem nõrkuseks ja lääne veidruseks. Lisaks muule võisime kõik lugeda …nov EPL intervjuud Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Kossatshoviga, kelle sõnul on Venemaal 21 sajandi relv-energiarelv, millega EL –l ja teistel tuleb arvestdada. Kui see pole ähvardus, siis mis see on? RE avaldab siinkohal toetust EL ühistele püüdlustele Venemaaga jõuda mõistlike lahendusteni, sealhulgas ka PCA ja Energiaharta osas.

Eelöeludut arvestades jääb vaid nõustuda põhimõtteliselt välisministri poolt öelduga, et me soovime sisukat dialoogi ja koostööd NATO ja EL vahel. See koostöö tähendab koordineeritud tegevust käimasolevatel operatsioonidel väljaspool NATO piire aga see tähendab ka poliitlise dialoogi süvenemise vajadust. Sellel dialoogil on oluline osa transatlantiliste suhete arengus tervikuna. Me peame arutama koos ühiseid julgeolekuohtusid strateegilises tähenduses- näiteks seda, mis puudutab energiajulgeolekut, terrorisimi ja tuleviku julgeolekuohtusid.

Kokkuvõtteks.

Aasate möödudes hakkab Eesti ise muutuma tasapisi EL ja NATO vanaks olijaks. Oleme seadnud omale võimsa eesmärgi- jõuda 5 Euroopa jõukama riigi hulka. Oleme sellega eeskujuks neile, kes meile järele püüdlevad, nii nagu meile on eeskujuks Iirimaa. Oleme avatud ja asjalikud oma kogemuse jagamisel, seda nii ida kui lääne suunal. Soovime välispoliitika elluviijatele nende igapäevases tevuses palju jõudu.