Meenutusi saatest “Tantsud tähtedega”

http://www.youtube.com/watch?v=us7fnv7JI8A

Puškiniga Toompea lossis

Esmaspäeval osalesin fotonäituse “Puškiniaana” avamisel Riigikogus. Olin ka ise üks modelle fotonäituse tarbeks Edgar Saviaare, Laine Jänese, Eve Kivi, Kaie Kõrbi, Lembit Ulfsaki jt kõrval.

Projekti koordinaatoril Marina Teel ning autoritel, Maria Rõugul, Elena Selivjorstoval, Hristina Pošil, Inna Mehhovitšil õnnetus luua põnev galerii, mis äratas suurt meediahuvi. Ei mäletagi nii positiivset sündmust Venemaa- temaatikast Eesti avalikus elus.

27. novembril toimub Estonias ka traditsioonile Puškini ball, mis seekord on pühendatud suure poeedi 210 sünniaastapäevale. Paar aastat tagasi osales Kadrioru lossis toimunud Puškini ballil ka Puškini järeletulija Alexander von Rintelin, kes pärineb Puškini tütre Natalja liinist, kes abiellus Nassau printsi Nikolausega.

Alexander von Rintelinile Tallinn väga meeldis, sest pärineb ju Šveitsi investeerimispankur Puškini kaudu Tallinna komandandist Hannibalist ja tema naisest Christinast, kelle puhul ajaloolased on kahtlustanud ka Eesti päritolu.

Igal juhul rõõmustas Alexander von Rintelin, et erinevalt Moskvast ja Peterburgist, ei küsitud talt Tallinnas Puškini balli läbiviimise eest altkäemaksu. “Ju peate Puškinit rohkem omaks, ” resümeeris Puškini järeltulija .

Intervjuu Parematele Uudistele

Miks kandideerid Euroopa Parlamenti?

Eesti on osa Euroopa Liidust, mille poliitikas on meil võimalus ja kohustus kaasa rääkida Euroopa Parlamendi kaudu. Oma pikaajalise välispoliitilise kogemusega ning positsiooniga tänases Euroopa poliitikas usun, et olen loonud  võimalused selleks, et Eesti prioriteedid Euroopas kuuldavaks teha. Ma olen suurema osa oma  senisest karjäärist pühendanud välispoliitikale. See on tee, mida  tunnen ja armastan.

Üle-Euroopalise liberaalide partei asepresidendina olen tihedalt seotud Euroopa Parlamendi tegemistega ning juhtorganitega. Ma tunnen sealset süsteemi ja inimesi. Ma tean, et ka nii väikesel riigil nagu Eesti, on võimalik kaasa rääkida olulistes otsustes.

Kas Eesti saab oma kuue saadikukohaga midagi olulist Euroopa Parlamendis üldse teha?

Ma arvan, et Eesti vajab tugevamat häält ja esindatust Euroopas ja see ei sõltu ainult saadikute arvust, vaid eelkõige isikust ja tema välispoliitilisest kogemusest, samuti ideedest ning nende rakendamisoskusest parlamendi süsteemis. Koostöö on muidugi tähtis. Aga Euroopa Parlamendis tähendab koostöö eelkõige erinevate riikide saadikute vahelist toetuse leidmist. 

Euroopa Parlamendis võib näha poliitikuid, kes oma karjääri jooksul otsustajate hulgas silma ei paista, kelle hääl jääb märkamatuks, kuid on ka neid, kelle tegemisi ja ettekandeid ma erinevate meediakanalite kaudu meelsasti jälgin, sest ma näen, et need inimesed teevad oma tööd professionaalselt. Mõjuvõim algab üksiku parlamendisaadiku tasandilt – kuidas ta suudab süsteemi võimalusi efektiivselt ära kasutada, millised on tema ettepanekud, kuidas ta oma eesmärke ellu viib, kuidas tema ideed Euroopa Liitu paremaks paigaks muudavad.

 Miks peaks erakonna liikmed sind toetama valimiste esinumbrina?

Ma usun, et minu garantii eesti rahvale ei baseeru sisutühjadel plaanidel. Ma olen teinud aastaid tööd selleks, et teada saada ja ellu viia Euroopa Liidu siseseid võimalusi meie riigi eesmärkide eest seismisel. Samal ajal pean oluliseks Eesti unikaalsuse rõhutamist teiste Euroopa riikide hulgas. Ma tunnen hästi ka Eesti sisepoliitikat ja oma valijaid. Euroopa poliitikas on see ülioluline -  oma riigi ja inimeste eest seismine.  See ei loe, et me oleme väike riik – me oleme oma eesmärkidega samavõrd olulised kui suurriigid ja sellest tuleb rääkida. Euroopa Parlamendis on mul selleks veel suuremad võimalused.

Maailmas on keerulised ajad. Mis juhtub lähitulevukus Euroopas ja maailmas üldiselt? Millised on muutused?

Ma usun, et praegu on aeg vaadata üle prioriteedid ja väärtused. On ka aeg vaadata ka iseendasse ja mõelda, mida on öelda ajalool, tänapäeval ja tulevikul. Mida me enda ümber näeme, on märk, et vajame kiiremat ja julgemat otsustamist, kui tavaliselt.  Ajalugu analüüsides  ütleksin, et täna tuleb meil, liberaalidel seista turumajanduse  eest.  Kui ajad pole kerged, ei tähenda see, et käes on maailma lõpp ja süsteem tuleb ümber ehitada. Süsteemi tuleb korrigeerida. Finantsasutuste kontrollsüsteemid näiteks. Institutsioonidele tuleb meelde tuletada, et nad vastutavad. Vastastikune usaldusväärne koostöö suurendab ka kogu riigi (avaliku, era- ja kolmanda sektori) efektiivsust. Ma ei saa siin juures jätta esile tõstmata ka ajakirjanduse vastutuse olulisust.  

Kuigi riik vastutab paljude ühiskondlike otsuste eest, tuleb ka erasektoris tajuda oma tegevuse tagajärgi ja mõju ühiskonnale. Ma arvan, et see on ka parim, mida üks kriis saab õpetada – on võimalik efektiivsemalt ja paremini. See on normaalne, et ühiskond elab läbi erinevaid arenguetappe.

Miks on  euro kasutuselevõtt Eestile oluline?

Euro kasutuselevõtt on endiselt meie riigi prioriteet. Tsiteerin siinkohal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Lumanit, kes võttis minu arvates väga hästi kokku euro tulekuks olulised põhjendused: “Euro kasutuselevõtt on vajalik eelkõige  selleks, et lisada Eesti rahandus- ja majanduskeskkonnale täiendavat stabiilsust, mida annab ühisraha võrreldes rahvusliku valuutaga. Lisaks on vajadus tagada Euroopa ühisturu parem toimimine ning valuutade erinevusest tingitud riskide ja kulude kaotamine . Euro kasutuselevõtt suurendaks veelgi Eesti kui soodsa investeerimiskeskkonna rahvusvahelist väljapaistvust ja seotust Euroopa ühtse majandusruumiga.“Reformierakond teeb kõik selleks, et euro võetaks esimesel võimalusel kasutusele.