Kristiina Ojuland: Euroopa vajab reformi

20.05.2010

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kritiseeris eile Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa Komisjoni strateegiat “Euroopa 2020. aastal”.

“Hinnates maailmamajanduses toimuvaid muutusi, eeskätt konkurentsi tihenemist, nagu ka demograafilisi muutusi Euroopas, tuleb meil lennukate, kuid tühisõnaliste ideede asemel keskenduda kogu Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalsüsteemi põhimõttelisele reformile. Pole teist teed, et leida väljapääs täna veel mugavast, kuid kiiresti konkurentsivõimetuks muutuvast ja seetõttu manduvast heaoluühiskonnast,” toonitas Ojuland Euroopa Parlamendile kolmapäeval edastatud pöördumises.

Ojuland selgitas, et visandades “Euroopa 2020. aastal” strateegia, on Komisjon suutnud küll sõnastada paljud soovunelmad, kuid näib, et unustanud tänase reaalsuse. “Võttes arvesse praegust keerulist majandusolukorda, jääb arusaamatuks, kuidas kavatseb Komisjon strateegia ning selles hõlmatud suurprojektid teoks teha,” märkis Ojuland.

Ojuland juhtis tähelepanu asjaolule, et mitmed liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on teinud riigieelarve tasakaalu huvides suuri kärpeid. “Samas jäävad mitmete liikmesriikide senise vastutustundetu eelarvepoliitika tagajärjed Euroopa Liitu painama ilmselt veel aastateks,” avaldas Ojuland kahetsust.

Viidates läbikukkunud Lissaboni strateegiale, rõhutas Ojuland, et Euroopa Liidul peab olema selge arusaam, kuidas seatud eesmärgid saavutada, milliseid rahalisi vahendeid selleks kasutada ning kas olemasolevad vahendid võimaldavad üldse eesmärkideni jõuda.

“Me ei vaja suuri sõnu Euroopa Liidu tasandil, vaid iga liikmesriik peab ka ise pingutama oma eelarve tasakaalu ja majanduskasvu nimel,” lisas Ojuland. “Paratamatult jõuab kätte aeg ebapopulaarseteks otsusteks, kuid langetades need otsused täna, kohandume me oluliselt kiiremini uue reaalsusega.”

Ojuland, Hautala ja McMillan-Scott: Tiibeti autonoomiat tuleb toetada

20. mail andsid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland, inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala ja asepresident Edward McMillan-Scott Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzekile üle pöördumise juhtida eelseisval visiidil Hiina Rahvavabariiki tähelepanu Tiibeti küsimusele.

“Praegu on otsustav hetk uuendamaks Euroopa Liidu toetust dalai-laama nõudele saavutada Tiibeti tõeline autonoomia,“ seisab pöördumises.

Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et kuigi enne 2008. aasta olümpiamänge Pekingis pandi Hiina Rahvavabariigile mitmeid kohustusi, ei ole inimõiguste olukord Tiibetis paranenud, sest on jätkunud tiibetlaste kadumised, õigusliku aluseta arreteerimised ning piinamised.

„Me loodame, et edastate meie mured Hiina Rahvavabariigi esindajatele ning selgitate vajadust algatada 2008. aastal Tiibetis toimunud ülestõusu rahvusvaheline sõltumatu uurimine,“ rõhutatakse pöördumises.

Pöördumise koostamise algatas Kristiina Ojuland 6. mail toimunud avalikul kuulamisel “Inimõigused Tiibetis pärast Hiina olümpiamänge”, kui lubas edastada Euroopa Parlamendi presidendile palve tõstatada Tiibeti küsimus 25. – 29. mail toimuval visiidil Hiina Rahvavabariiki.

Avalikul kuulamisel esinesid Kristiina Ojulandi kõrval Euroopa Parlamendi Tiibeti toetusrühma liige Raül Romeva i Rueda, inimõiguslane Roy Strider ja Riigikogu liige Silver Meikar.

PRESSITEADE: Euroopa Parlamendis tähistati Eesti ja Rumeenia lõimumist Euroopa Liidus

11. mail Euroopa Parlamendi liikmete Norica Nicolai, Kristiina Ojulandi ja Adina Ioana Valeani korraldatud esitlusel Euroopa Parlamendis tutvustati Regina ja Veronika Palandi koostatud Eesti-Rumeenia sõnaraamatut kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus.
Sõnastiku ühe koostaja Veronika Palandi sõnul on suur rõõm teada et tema tööd hinnatakse. “Meie siinviibimine on märgiks, et aastatepikkune töö on vilja kandnud,” ütles Veronika Palandi, kes aastatel 1999-2007 oli Rumeenia aukonsul Eestis.
Sõnastiku kaasautor Regina Palandi selgitas, et sõnastiku koostamisel lähtuti proportsionaalsusest ja kasulikkusest, püüdes koondada enimkasutatud sõnu ja fraase, ohverdamata sõnastiku kompaktsust.
Rumeeniast valitud Euroopa Parlamendi liige Norica Nicolai tunnustas 2008. aastal ilmunud sõnaraamatut kui hädavajalikku vahendit eestlaste ja rumeenlaste omavaheliste kultuurisidemete tihendamisel. “Lilli Prometi “Kes levitab anekdoote?” on siiani üks vähestest rumeenia keelde tõlgitud eestikeelsetest teostest,” märkis Nicolai. “Loodan, et peagi võime sellele lisa oodata.”
Kristiina Ojulandi sõnul oli oluline esitleda sõnaraamatut Euroopa Parlamendis, et juhtida tähelepanu uute liikmesriikide kodanike vahelise suhtluse tihendamisele. “Hoolimata geograafilisest ja kultuurilisest vahemaast on juba praegu tekkinud tihedad kontaktid Eesti ja Rumeenia äriringkondade, nagu ka kodanike vahel,” ütles Ojuland. “Me leiame end täna just sellisest Euroopast, kus meil tuleb tundma õppida teiste liikmesriikide kultuure ning keeleoskus on selle võti.”
Samuti Rumeeniast valitud Euroopa Parlamendi liige Adina Ioana Valean rõhutas, et peale kommunistliku mineviku jagame me ühist tulevikku Euroopa Liidus. “Peale eesti keele õppimise tuleks meil Eestilt ka õppida, kuidas majanduskriisi tingimustes võrdlemisi edukalt toime tulla,” märkis Valean.

Brüssel, 12.05.2010

PRESSITEADE: Strider, Ojuland, Romeva i Rueda ja Meikar: Euroopa Parlamendi president peab tõstatama Hiina visiidil Tiibeti küsimuse

Brüssel, 07.05.2010

6. mail Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi korraldatud avalikul kuulamisel “Inimõigused Tiibetis pärast Hiina olümpiamänge” rõhutasid inimõiguste komisjoni liige Kristiina Ojuland, Tiibeti toetusrühma liige Raül Romeva i Rueda, inimõiguslane Roy Strider ja Riigikogu liige Silver Meikar viivitamatut vajadust töötada välja Euroopa Liidu ühine poliitika Tiibeti suunal.

 Roy Strider juhtis tähelepanu alternatiivsetele meetoditele Tiibeti vabaduse eest võitlemiseks. “Kogu maailma kodanikud on suutelised Hiinale survet avaldama, muutes teadlikult oma tarbimisharjumusi ning tekitades valijatena poliitilist nõudlust Tiibeti teemaga tegelemiseks,” selgitas Strider. Samas avaldas ta kahetsust tavapärase diplomaatia ebaõnnestumise ning reaalpoliitiliste motiivide prevaleerimise üle.

 ”Me peame jätkama dialoogi nii Hiina Rahvavabariigi kui Tiibeti eksiilvalitsusega kehtestamaks inimõiguste ja kodanikuvabaduste järgimine Tiibetis,” ütles Ojuland. “Totalitaarsete režiimide käekiri on üle maailma ja läbi ajaloo olnud sarnane, seetõttu ei tohi me mööda vaadata Tiibeti rahva kannatustest üksnes majandushuvidest lähtudes.”

 Silver Meikar tõdes, et oleme kaotamas meediasõda Hiina vastu. “Sotsiaalvõrgustikud ja internet on muutumas relvaks mittedemokraatlike režiimide käes,” lausus Meikar. “Hiina soovib lämmatada tõest informatsiooni Tiibeti kohta, kasutades jõulist infovoogu.”

 Kristiina Ojuland võttis avaliku kuulamise kokku lubadusega edastada Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzekile palve tõstatada Tiibeti küsimus eelseisval visiidil Hiina Rahvavabariiki.