Avaldame toetust valitsusele aktiivse ja sisuka välis ning julgeolekupoliitika elluviimisel. Lisaks välisminitri poolt ettekantule lubage mul RE fraktsioni nimel lisada mõned tähelepanekud.1. EL ja NATO laienemine. Eesti on olnud EL ja ka NATO laienemise järjekindel toetaja ja välisministri sõnum on täna selge- Eesti jääb ka edaspidi EL laienemise pooldajaks. Peale Bulgaaria ja Rumeenia liitumist EL-ga 1 jaanuaril kasvab EL elanikkond 500 miljoni inimesega ühtseks majanduspiirkonnaks- see on rohkem kui USA ja Venemaa elanikkond kokku. Ometi ei tähenda see, et El edasisel kasvamisel on piir- 500 miljonit ei ole kaugeltki võrreldav Hiina või India elanikkonna arvukusega, rääkimata sealse juurdekasvuga.  

Enamik Lääne-Balkani riike, kes said 2003 aastal Tessaloniki tippkohtumisel selge liitumisperspektiivi, teevad hoolega kodutööd EL lähenemise suunal. Eeskätt tuleb siin silmas pidada Horvaatiat, keda ka EK president Barroso oma teisipäeval EP-s rahvusparlamentide esindajate ees peetud kõnes pidas tõenäoliseks järgmiseks liitujaks.

Välisminister lähenes individuaalselt igale Lääne-Balkani riigile nende püüdluste kirjaledamisel EL ja NATo suunal. Vaid Kosovo staatuse määratlemise osas kordaksin läinud nädalavahetusel Berliinis Martti Ahtisaari poolt öelud mõtet, et iga üksikjuhtumist tuleb käsitleda eraldi ja individuaalselt tõmabamat paraleele teiste konfiktipiirkonadaga, eeskätt Trasnnestrias või Kaukaasias. Lähtuda tuleb sui generis printsiibist.

Läbirääkimised Türgiga on saanud omamoodi sisepoliitliseks lakmustestiks nii mõneski vanas Euroopa Liidu liikmesriigis. Leiame, et Türgit tuleb praeguses läbirääkimiste etapis just moraalse külje pealt toetada.Kõige lihtsam on käega lüüa ja alla anda- tundub, et just sellised meeleolud on Türgis maad võtmas. Kuid see oleks äärmiselt vale strateegiline asjade käik nii EL kui ka Türgi enda jaoks. Türgil ei tohi laskuda oma liitumisprotsessis masendusse .Omale seatud eesmärkide suunas tuleb liikuda ja raskusi peab suutma ületada, vajadusel toetudes sõprade abile. EL ei saa kasutada siin ebaprortsionaalseid vahendeid läbirääkimiste peatamiseks. Kuid samas tähendab EL-ga liitumisprotsess ilmselgelt teatud kohustuste ja kriteeriumite täitmist liituda sooviva riigi poolt- see kehtis meie suhtes ja see peab kehtima ka uute liituda soovivate riikdie suhtes, sealhulgas ka Türgi suhtes.

2. Idanaabrid . Mis puudutab idanaabreid, siis meie abi ja toetus ei või piirduda ainult heade sõnadega. Õhust ja armatusest elamine ei saa kesta igavesti. Erinevalt Lääne-Balkani riikidest on Ukraina, Moldova ja Gruusia ja teised tunduvalt ebamäärasemas seisundis. Ja neil puudub kindlus EL liitumisperspektiivi osas . Kõige aktuaaslem teema on aga eelkõige seotud nende kaupade pääsuga EL turule. Turg, turg ja veelkord turg on see, mida need riigid vajavad selleks, et pääseda sõltuvusest ebakindlusest.

Me peame idanaabrite suunal edendama senisest rohkem kaubavahetust, reisimise lihtsustamist, aga ka kaasatust külmutatud konfliktide lahendamisel.

Meie ülesanne on jagada lisaks muule ka oma kogemust kannatlikkusest nii EL kui NATO liikmesriigiks saamisel. Me peame oma Gruusia sõpradele korrutama nagu mantrat- rahu, ainult rahu. Ka president George W. Bushi sõnum Tallinnas antud intervjuus oli samas vaimus väljendantud.

Peale Rumeenia EL-ga liitumist võib eeldada, et ka Moldova teema tõuseb EL päevakorda tunduvalt akutaalsemas tähenuses kui seni. RE on siin selgel seisukohal – Venemaa peab täitma oma rahvusvahelise kohustuse ja oma väed transnestriast välja viima nii nagu ka Gruusiast.

3. Venemaa ja Valgevene

Välisministri sõnum Venemaa ja Valgevene suunal on kristallselge- nenedes riikides toimuvad sündmused ei jäta EL ja NATO liikmeid külmaks. RE kutsub üles toetama neid, kes veel julgevad Venemaal või Valgevenes demokraatiat edendada. Rahvusvaheline liberaalide kogukond, kuhu RE kuulub, on tõsiselt mures Venemaal toimuvate poliitliste õiguste, sealhulgas inimõiguste piiramise pärast ja seetõttu kutsume teisi Eesti erakondi aktiivselt toetama oma agoonias olevaid sõsraparteisid Venemaal, keda lämmatab Ühtse Venemaa elik Putini partei haare. Siinkohal tahan rõhutada seda, et RE-le jääb sügavalt arusaamatuks Keskerakonna sehkendamine Putini parteiga ja Keskerakonna liikemte hiljutine käik Jekateringurgis toimunud Ütse Venemaa kongressile peaks tekitama Eestis erilist valvsust. Eesti ajakirjandusel, aga võib-olla ka mõnedel asjaomastel asutustel on siin väga oluline roll, et välja selgitada niisuguste kontakide tegelikud tagamaad.

Rahvusvaheline ajakirjandus kubiseb artiklitest, mis on murest kantud Venemaal toimuva pärast. Selle nädala Economist ütleb otse välja, et Kremlis istub endine KGB agent, kes ei vali vahendeid oma konkurentide hävitamiseks. Economist räägib ka otsesõnu uue külma sõja puhkemise ohust.

Meie jaoks on selge, et Jeltsini-aegne demokratiseerimise anomaalia on selleks korraks Venemaal läbi ja Venemaa poliitika on tagsi oma tuntud vormis- nii nagu me teda viimase 3 sajandi jooksul tunda oleme saanud. See on poliitika, kus demokraatlikke väärtusi peetakse pigem nõrkuseks ja lääne veidruseks. Lisaks muule võisime kõik lugeda …nov EPL intervjuud Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Kossatshoviga, kelle sõnul on Venemaal 21 sajandi relv-energiarelv, millega EL –l ja teistel tuleb arvestdada. Kui see pole ähvardus, siis mis see on? RE avaldab siinkohal toetust EL ühistele püüdlustele Venemaaga jõuda mõistlike lahendusteni, sealhulgas ka PCA ja Energiaharta osas.

Eelöeludut arvestades jääb vaid nõustuda põhimõtteliselt välisministri poolt öelduga, et me soovime sisukat dialoogi ja koostööd NATO ja EL vahel. See koostöö tähendab koordineeritud tegevust käimasolevatel operatsioonidel väljaspool NATO piire aga see tähendab ka poliitlise dialoogi süvenemise vajadust. Sellel dialoogil on oluline osa transatlantiliste suhete arengus tervikuna. Me peame arutama koos ühiseid julgeolekuohtusid strateegilises tähenduses- näiteks seda, mis puudutab energiajulgeolekut, terrorisimi ja tuleviku julgeolekuohtusid.

Kokkuvõtteks.

Aasate möödudes hakkab Eesti ise muutuma tasapisi EL ja NATO vanaks olijaks. Oleme seadnud omale võimsa eesmärgi- jõuda 5 Euroopa jõukama riigi hulka. Oleme sellega eeskujuks neile, kes meile järele püüdlevad, nii nagu meile on eeskujuks Iirimaa. Oleme avatud ja asjalikud oma kogemuse jagamisel, seda nii ida kui lääne suunal. Soovime välispoliitika elluviijatele nende igapäevases tevuses palju jõudu.