Valitsus võiks europüüdlustega agressiivsem olla

Lugesin paar päeva tagasi Eiki Nestori avaldust: “Ega me selle valitsusega eurot ei saa”. Rääkimata sellest, et sotsid ei teinud valitsuses istudes tuhkagi selleks, et me euro saaksime, meenub nende hiljutistest tegemistest palju valusam käik. Europarlamendi valimiste ajal tegi Eestis avalduse üleeuroopalise sotsialistliku partei esimees Poul Nyrup Rasmussen, mille sisu oli et Eesti peaks europüüdlustest loobuma.

Ütlesin juba tookord, et Poul Nyrup Rasmusseni seisukohavõtt on vastuvõetamatu. Eesti seab oma eesmärke ise, Euroopa sotside vastuseisule vaatamata. Pärast Rasmusseni lennukaid avaldusi võiks aga ka Nestor endas selgusele jõuda, kas ta siis tahab eurot või mitte.

Vastuseis eurole üleminekuks on viimastel kuudel järsult kasvanud. On aga täiesti selge, et euro oleks Eesti majandusjulgeoleku garantii. Ilmselt on jõude, keda Eesti julgeolekugrantiide tugevnemine häirib. Meenutagem, et ka Eesti astumise vastu NATO-sse ja Euroopa Liitu käis äge vastukampaania nii Eesti siseselt kui ka raja taga.

Loomulikult olen ma realist. Meie enda pingutustest ei pruugi eurole üleminekuks piisata. Näitena võib tuua Slovakkia. Slovakkia võtmine eurotsooni oli selgelt poliitiline samm. Slovakkiast läheb läbi oluline gaasitoru, ja vägagi krapsakalt olid Saksamaa ning Austria valmis nende eurolootusi toetama. Slovakke võib ainult õnnitleda nende oskuse puhul eurokriteeriumite täitmise järel ära kasutada ka teisi olulisi trumpe.

Meil neid geopoliitilisi trumpe tagataskust võtta pole. Paraku tuleb tegutseda olukorras, kus Eesti europüüdlusi on takistamas tugev välissurve.

Sellele vastukaaluks võiks valitsus ja Eesti pank tõsiselt mõelda tugeva PR-firma teenuse sisseostmisele. Tänases olukorras, kus kaalul on Eesti jaoks väga palju, tuleks jõupingutusi igal liinil tugevdada. Kui Venemaa suurpanga nõukogu esimees ning ammu teada Venemaa sidemetega Rootsi meediakontsern võitlevad Eesti europüüdluste vastu, tuleks vastata adekvaatse vastulöögiga.